Kaja Koovit • 30. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Intressitasemed jätkavad langussuunal

Euro ja Eesti krooni intressitasemete vahe on aasta algusest hüppeliselt vähenenud. Kuue kuu Talibor (Eesti pankade vaheline rahaturu intress) on aasta alguse 18,35 protsendilt langenud 5,83 protsendile. Kuue kuu Euribor on 3,47%.

«Kuigi Talibor ja Euribor lähenevad, ei lange Talibor kindlasti Euriborist allapoole,» ütles Hansapanga juhatuse liige finantsdirektor Erkki Raasuke. Ta möönis, et intressimäärade vahe võib langeda 0,3--0,5 protsendini.

Kuivõrd pankadevahelised intressimäärad kajastuvad klientidele laenatava raha hinnas, sõltub Suprema analüütiku Paavo Põllu sõnul suures osas Hansapangast, kelle käike ka teised pangad järgivad. Põllu hinnangul on Eesti intressid langenud tasemele, kuhu nad jäävad püsima pikemaks ajaks ehk kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni. Pärast seda võivad intressitasemed veelgi langeda.

«Selle aasta algusest on intressitasemete langus olnud järsk ja mingit suurt hüpet siin edaspidi ei tule,» lausus Põld.

Raasukese sõnul odavneb ka kohalike pankade poolt klientidele laenatav raha, sest rahvusvaheline konkurents sunnib marginaale kokku tõmbama.

«Intressimäärad võivad ka edaspidi langeda,» sõnas Raasuke, kuid ei nõustunud avaldama konkreetset numbrit. Raasukese sõnul hakkab Eesti pankade väljalaenatava raha hind üha enam sõltuma konkreetsest ettevõttest.

«Kolmeaastase tähtajaga kroonilaenu intressimäärad ei saa langeda 7% allapoole,» lausus Raasuke. Väidet põhjendas Raasuke asjaoluga, et näiteks kolmeks aastaks on Eesti tugevamad ettevõtted võimelised välisturgudelt laenama 6,65% intressimääraga ehk siis kolme aasta Euriborile lisandub 2% riskimarginaal. Riskimarginaalid jäävad 0,5 kuni 2% vahemikku olenevalt tähtajast, lisas Raasuke.

Hansapanga intressiturgude spetsialist Allan Marnot lausus, et dollari ja euro intressimäärad langevad ilmselt uuel aastal, sest kardetud sajandivahetus saab mööda.

Marnoti sõnul aitaks Eesti intressitasemete stabiilsusele ja likviidsusele kaasa, kui riik laseks välja võlakirju. Seda ei peaks kasutama mitte jooksvate kulutuste finantseerimiseks, vaid majanduskeskkonna stabiilsuse säilitamiseks. «Praegu on riik passiivne hoiustaja ja jäänud turuosaliste meelevalda,» lausus Marnot.

Pankade laenuportfellid on aasta alguse 23,8 mld kroonilt suurenenud enam kui 25 mld kroonile. «Praegused intressitasemed on sellised, mis stimuleerivad välja mõtlema ka tulusaid ideid ja äriplaane,» lausus Põld.

Vt. ka graafikut:Talibor ja Euribor on oluliselt lähenenud

Vt. ka tabelit:Kommertspankade väljastatud kroonilaenude intressimäärad

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt