Oleneb sellest, kui edukas on meie tegevus kohaliku IT-majanduse alal, kuidas edeneb võitlus piraatluse vastu. Praegu müüb Microsoft ühe toote ja üheksat kasutatakse samal ajal illegaalselt. Et me saaksime investeerida, peab piraatlusvastane võitlus tõhustuma.
Kampaaniad lõpevad 31. detsembril, siis avaldame tulemused. Väga raske on pakkuda head toodet, kui kliendid ei maksa selle eest. Illegaalse tarkvara kasutamine on samaväärne auto varastamisega, tarkvara on lihtsalt mõnevõrra kergem varastada.
Nendes regioonides, mille tööd mina juhin -- Euroopa, Kesk-Ida ja Aafrika -- on see keskmiselt 45%. Kui Eestis langeks piraattarkvara osakaal sellele tasemele, siis oleks see juba suur edasiminek. Inglismaal on vastav protsent 20. On suur vahe üheksakümnel ja kahekümnel protsendil.
Kõigepealt tahame tegeleda suurte firmadega. Kiireimat progressi loodame saavutada firmades ja riigiasutustes.
Praegu on olemas eestikeelne raamat Office'i kasutajatele, on olemas paar eestikeelset funktsiooni. Loomulikult oleks ideaalne, kui oleks täielikult lokaalne toode, kuid see maksab palju. Seega -- kui me suudame müüa rohkem tarkvara ja piraatluse tase muutub madalamaks, siis võib tulla lokaliseeritud tarkvara.
Ma ei oska vastata. See läheks maksma paar miljonit dollarit, praegu müüakse Eestis 45 000 arvutit aastas, Office'it kasutatakse umbes 70%, meie saame raha iga kümnenda tarkvarapaketi eest. Selline investeering ei tasu veel niipea ära.
Meil on palju konkurente -- Oracle, IBM, Sun, Novell, Linux. Ainus võimalus ellu jääda on teha piisavalt uuringuid ja koostööd klientidega. Sel aastal investeeris Microsoft uuringutesse 4 miljardit dollarit.
Sellised investeeringud, nagu Microsoft teeb, ei võimalda priivara jagamist. Näiteks Office on nii hea toode, et seda pole põhjust tasuta ära anda. Netscape'i, StarOffice'it, Linuxit tootvad firmad saavad oma sissetuleku mujalt. Tasuta tarkvara pole olemas.
Jah, kuid tasuta tarkvara pole siiski olemas. Tarkvara hind pole ainult see, mida peab poes maksma. See hind on palju suurem.