Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lacombe: Iga kümnes Office on legaalne

    Microsoft avas 25. novembril Riias uue harukontori, mis koordineerib tööd kõigis kolmes Balti riigis. Avatseremooniale oli tulnud ka Euroopa, Kesk-Ida ja Aafrika regioonipresident Michel Lacombe, kes vastas allakirjutanu küsimustele.
    Riia on oma geograafilise asendi poolest kõige sobivam, see võimaldab Microsoftil teha tõhusamalt tööd kõigis kolmes Balti riigis.
    Lühemas perspektiivis pole sellist plaani, praegu tahame Balti turgu katta Riiast. Pikemas perspektiivis, kui kõik toimib ootuspäraselt, avame kontorid teistes Balti riikides.
    Oleneb sellest, kui edukas on meie tegevus kohaliku IT-majanduse alal, kuidas edeneb võitlus piraatluse vastu. Praegu müüb Microsoft ühe toote ja üheksat kasutatakse samal ajal illegaalselt. Et me saaksime investeerida, peab piraatlusvastane võitlus tõhustuma.
    Kampaaniad lõpevad 31. detsembril, siis avaldame tulemused. Väga raske on pakkuda head toodet, kui kliendid ei maksa selle eest. Illegaalse tarkvara kasutamine on samaväärne auto varastamisega, tarkvara on lihtsalt mõnevõrra kergem varastada.
    Nendes regioonides, mille tööd mina juhin -- Euroopa, Kesk-Ida ja Aafrika -- on see keskmiselt 45%. Kui Eestis langeks piraattarkvara osakaal sellele tasemele, siis oleks see juba suur edasiminek. Inglismaal on vastav protsent 20. On suur vahe üheksakümnel ja kahekümnel protsendil.
    Kõigepealt tahame tegeleda suurte firmadega. Kiireimat progressi loodame saavutada firmades ja riigiasutustes.
    Praegu on olemas eestikeelne raamat Office'i kasutajatele, on olemas paar eestikeelset funktsiooni. Loomulikult oleks ideaalne, kui oleks täielikult lokaalne toode, kuid see maksab palju. Seega -- kui me suudame müüa rohkem tarkvara ja piraatluse tase muutub madalamaks, siis võib tulla lokaliseeritud tarkvara.
    Ma ei oska vastata. See läheks maksma paar miljonit dollarit, praegu müüakse Eestis 45 000 arvutit aastas, Office'it kasutatakse umbes 70%, meie saame raha iga kümnenda tarkvarapaketi eest. Selline investeering ei tasu veel niipea ära.
    Meil on palju konkurente -- Oracle, IBM, Sun, Novell, Linux. Ainus võimalus ellu jääda on teha piisavalt uuringuid ja koostööd klientidega. Sel aastal investeeris Microsoft uuringutesse 4 miljardit dollarit.
    Sellised investeeringud, nagu Microsoft teeb, ei võimalda priivara jagamist. Näiteks Office on nii hea toode, et seda pole põhjust tasuta ära anda. Netscape'i, StarOffice'it, Linuxit tootvad firmad saavad oma sissetuleku mujalt. Tasuta tarkvara pole olemas.
    Jah, kuid tasuta tarkvara pole siiski olemas. Tarkvara hind pole ainult see, mida peab poes maksma. See hind on palju suurem.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.