Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohustuslik tervisekontroll suurendab tööandja kulutusi
Viis kuud tagasi jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rakendusaktina kehtima hakkav töötaja tervisekontrolli kord ei tee vahet sini- ja valgekraedel, tööandja peab korraldama kõigi töötajate tervisekontrolli ning kandma selle kulud. «Määruses ei ole enam nõukogudeaegset mentaliteeti, et keevitajal peab tervist kontrollima ja kõrgel riigiametnikul ei pea,» kommenteeris sotsiaalministeeriumi töökeskkonna osakonna juhataja kohusetäitja Milvi Jänes.
Kohustuslik kontroll töötervishoiuarsti juures maksab umbes 300 krooni töötaja kohta, suuremad ettevõtted eelistavad tellida kohale tervisebussi, kus ühe töötaja läbivaatus maksab 400 krooni.
Tervisebussi tellimine tuleb suurfirmale odavam kui kõigi töötajate arstipunkti saatmine. «Saime kontrolli läbi viia ilma tootmist katkestamata, see on meie jaoks suur eelis,» tõdes ASi Coca-Cola Joogid avalike suhete juht Kadre Vaik.
ASi E-Betoonelement personalijuht Virve Kuuda ütles, et firma on võimaldanud kõigile töötajatele tasuta tervisekontrolli, kuid probleeme tekitab see, et töötajad ei järgi kehtestatud tervisekaitsenõudeid. Ta lisas, et osa töötajaid soovib töötada töökohal, mida nende tervis ei võimalda.
Coca-Cola Joogid on kinni maksnud 300 töötajast 162 tervisekontrolli. Tervisekontrolli saatmisel arvestas ettevõte töötamisel tervist ohustavaid tegureid, sõnas Vaik. Esimeses järjekorras läbisid arstliku kontrolli liinitöölised, keevitajad, elektrikud, sisetranspordivahendite juhid ja arvutitega töötavad inimesed.
«Paljud inimesed said arstide käest soovitusi ja pöördusid eriarstide poole,» nentis Vaik.
Seaduse kohaselt võib tööandja töötajat tervisekontrollist kõrvalehoidmise eest distsiplinaarkorras karistada. Eriarstide kulusid ei kanna mitte tööandja, vaid seda teeb haigekassa.
Eesti Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretär Halli Taliga nentis, et kuigi seadus on koostatud töötaja tervist silmas pidades, on seal ka olulisi puudusi. «Seaduse alusel annab valitsus välja määruse, et valgustus peab olema piisav,» selgitas Taliga. «Tööandja ütleb, et on piisav, aga töötaja väidab, et tööl on pime ja silmad tuksis. See on lõputu vaidlus.»
Atesteeritud töötervishoiuarst on kohustatud lähtuma tervise hindamisel töökeskkonnast ning peaks tegema kindlaks töö, tervise ja töötaja vahekorra.
«Ta võib küll öelda, et töötajal on õigus, siin on tõesti liiga pime, kuid pole ühtegi määrust, mis ütleks, kui valge peab töökohal olema,» sõnas Taliga.
Eestis on töötajate ohufaktoritest normatiivselt reguleeritud vaid töötamine kemikaalidega. Müra-, tolmu-, valguse- ja vibratsioonitase pole aga praeguseni kuidagi reguleeritud.