• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Loto ootab eriõigusi

    Detsembri alguses teatas riigi lotofirma Eesti Loto peadirektor Sven Kolga, et kavatseb koondada osa tehnilistest töötajatest ning vähendada seeläbi 1 miljoni krooni võrra ettevõtte kulusid.
    Riikliku lotofirma kokkuhoid on õigustatud, sest alates 1997. aastast on ettevõte vähemalt korra aastas sattunud maksuvõlglaste nimekirja -- kord 230 000 krooniga, kord miljoniga, sel aastal koguni 1,6 miljoni krooniga. Maksuvõlg tekib suvekuudel, mil loteriide läbimüük on väike. Talvel õnnestub Eesti Lotol võlg maksuametile tagasi maksta.
    Eile ütleski hasartmaksu nõukogu esindaja BNSile, et Eesti Loto maksis vastavalt tagasimaksmise graafikule esimese osa võlast, koos viivistega kokku 400 000 krooni.
    Riigimaksuvõlast rääkides kasutab riigiloto direktor Sven Kolga alati võimalust ja kurdab, et erafirmadest konkurentidel on paremad tegutsemistingimused ja et riik ei kaitse Eesti Lotot kui oma tuluallikat piisavalt. «Turg on liiga täis ja riigile raha teenida raske,» seletab Kolga.
    Erafirmade esindajad ei ole sellega nõus ja kurdavad omakorda, et Eesti Loto müügisüsteem on kulukas ning kohati arusaamatu, nagu riigifirmade puhul sageli ette tuleb. Suurte kuludega on seotud ka pisike kasum ja makseraskused.
    «Kõigis arenenud riikides kuuluvad lotofirmad riigile,» kinnitab Sven Kolga. Tema sõnul on Eestis käinud Euroopa Liidu ja eri lotoassotsiatsioonide nõuandjad ning nende soovituste järgi valmistab Eesti Loto koos rahandusministeeriumi ametnikega ette uue hasartmänguseaduse eelnõu.
    Uue lotoseaduse eelnõu peaks asendama viis aastat tagasi vastu võetud seadust, mis praegustes tingimustes enam ei toimi.
    Sven Kolga loodab, et uue seaduse põhiidee kohaselt jääb loteriide korraldamise ainuõigus riigile. Samuti tahaks ta, et ka kauplustes korraldatavad ostuloteriid läheksid maksu alla, sest need on oluliselt vähendanud «päris» loteriide turuosa.
    Praegu konkureerib Eestis omavahel kuus lotofirmat ning pidevalt on müügil 15 kiirloteriid. Soomes, mida asjatundjad peavad üheks maailma juhtivamaks lotoriigiks, on vaid neli kiirloteriid ja ainus lotofirma kuulub riigile.
    Eesti Loto peadirektori hinnangul on Soome lototurg korrastatud, riik saab oma raha kätte. Kolga arvates tuleks nii toimida Eestiski. Paraku ei oska ta veenvalt põhjendada, miks on tema juhitud Eesti Lotol kuus kiirloteriid ehk poole rohkem kui eeskujulikus Soomes.
    Kehtiva hasartmängumaksu seaduse järgi kasutatakse õnnemängu, osavusmängu, kihlveo ja totalisaatori korraldamisest riigieelarvesse laekuvast maksust 63 protsenti laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega otseselt seotud programmide ja ürituste toetamiseks.
    Kui uus hasartmänguseadus kunagi riigikogus vastu võetakse, saab Eesti Loto monopoolsed õigused, konkurente jääb vähemaks ning kiirloteriisid samuti.
    Autor: Lauri Liikane
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Eesti saab leevendada inflatsiooni mõju, hinnatõusu ennast pidurdada on raske
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.