Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Loto ootab eriõigusi

    Detsembri alguses teatas riigi lotofirma Eesti Loto peadirektor Sven Kolga, et kavatseb koondada osa tehnilistest töötajatest ning vähendada seeläbi 1 miljoni krooni võrra ettevõtte kulusid.
    Riikliku lotofirma kokkuhoid on õigustatud, sest alates 1997. aastast on ettevõte vähemalt korra aastas sattunud maksuvõlglaste nimekirja -- kord 230 000 krooniga, kord miljoniga, sel aastal koguni 1,6 miljoni krooniga. Maksuvõlg tekib suvekuudel, mil loteriide läbimüük on väike. Talvel õnnestub Eesti Lotol võlg maksuametile tagasi maksta.
    Eile ütleski hasartmaksu nõukogu esindaja BNSile, et Eesti Loto maksis vastavalt tagasimaksmise graafikule esimese osa võlast, koos viivistega kokku 400 000 krooni.
    Riigimaksuvõlast rääkides kasutab riigiloto direktor Sven Kolga alati võimalust ja kurdab, et erafirmadest konkurentidel on paremad tegutsemistingimused ja et riik ei kaitse Eesti Lotot kui oma tuluallikat piisavalt. «Turg on liiga täis ja riigile raha teenida raske,» seletab Kolga.
    Erafirmade esindajad ei ole sellega nõus ja kurdavad omakorda, et Eesti Loto müügisüsteem on kulukas ning kohati arusaamatu, nagu riigifirmade puhul sageli ette tuleb. Suurte kuludega on seotud ka pisike kasum ja makseraskused.
    «Kõigis arenenud riikides kuuluvad lotofirmad riigile,» kinnitab Sven Kolga. Tema sõnul on Eestis käinud Euroopa Liidu ja eri lotoassotsiatsioonide nõuandjad ning nende soovituste järgi valmistab Eesti Loto koos rahandusministeeriumi ametnikega ette uue hasartmänguseaduse eelnõu.
    Uue lotoseaduse eelnõu peaks asendama viis aastat tagasi vastu võetud seadust, mis praegustes tingimustes enam ei toimi.
    Sven Kolga loodab, et uue seaduse põhiidee kohaselt jääb loteriide korraldamise ainuõigus riigile. Samuti tahaks ta, et ka kauplustes korraldatavad ostuloteriid läheksid maksu alla, sest need on oluliselt vähendanud «päris» loteriide turuosa.
    Praegu konkureerib Eestis omavahel kuus lotofirmat ning pidevalt on müügil 15 kiirloteriid. Soomes, mida asjatundjad peavad üheks maailma juhtivamaks lotoriigiks, on vaid neli kiirloteriid ja ainus lotofirma kuulub riigile.
    Eesti Loto peadirektori hinnangul on Soome lototurg korrastatud, riik saab oma raha kätte. Kolga arvates tuleks nii toimida Eestiski. Paraku ei oska ta veenvalt põhjendada, miks on tema juhitud Eesti Lotol kuus kiirloteriid ehk poole rohkem kui eeskujulikus Soomes.
    Kehtiva hasartmängumaksu seaduse järgi kasutatakse õnnemängu, osavusmängu, kihlveo ja totalisaatori korraldamisest riigieelarvesse laekuvast maksust 63 protsenti laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega otseselt seotud programmide ja ürituste toetamiseks.
    Kui uus hasartmänguseadus kunagi riigikogus vastu võetakse, saab Eesti Loto monopoolsed õigused, konkurente jääb vähemaks ning kiirloteriisid samuti.
    Autor: Lauri Liikane
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Laaneti korteriskandaal on paisunud kriminaaluurimiseks
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Cleveron sai uue tegevjuhi
Cleveroni uueks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks sai Per Klavsen, kes varem on töötanud tippjuhina nii kasvuettevõtetes kui ka rahvusvahelistes korporatsioonides nagu Canon või Pay Complete.
Cleveroni uueks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks sai Per Klavsen, kes varem on töötanud tippjuhina nii kasvuettevõtetes kui ka rahvusvahelistes korporatsioonides nagu Canon või Pay Complete.