8 detsember 1999

Eesti Loto ootab eriõigusi

Detsembri alguses teatas riigi lotofirma Eesti Loto peadirektor Sven Kolga, et kavatseb koondada osa tehnilistest töötajatest ning vähendada seeläbi 1 miljoni krooni võrra ettevõtte kulusid.

Riikliku lotofirma kokkuhoid on õigustatud, sest alates 1997. aastast on ettevõte vähemalt korra aastas sattunud maksuvõlglaste nimekirja -- kord 230 000 krooniga, kord miljoniga, sel aastal koguni 1,6 miljoni krooniga. Maksuvõlg tekib suvekuudel, mil loteriide läbimüük on väike. Talvel õnnestub Eesti Lotol võlg maksuametile tagasi maksta.

Eile ütleski hasartmaksu nõukogu esindaja BNSile, et Eesti Loto maksis vastavalt tagasimaksmise graafikule esimese osa võlast, koos viivistega kokku 400 000 krooni.

Riigimaksuvõlast rääkides kasutab riigiloto direktor Sven Kolga alati võimalust ja kurdab, et erafirmadest konkurentidel on paremad tegutsemistingimused ja et riik ei kaitse Eesti Lotot kui oma tuluallikat piisavalt. «Turg on liiga täis ja riigile raha teenida raske,» seletab Kolga.

Erafirmade esindajad ei ole sellega nõus ja kurdavad omakorda, et Eesti Loto müügisüsteem on kulukas ning kohati arusaamatu, nagu riigifirmade puhul sageli ette tuleb. Suurte kuludega on seotud ka pisike kasum ja makseraskused.

«Kõigis arenenud riikides kuuluvad lotofirmad riigile,» kinnitab Sven Kolga. Tema sõnul on Eestis käinud Euroopa Liidu ja eri lotoassotsiatsioonide nõuandjad ning nende soovituste järgi valmistab Eesti Loto koos rahandusministeeriumi ametnikega ette uue hasartmänguseaduse eelnõu.

Uue lotoseaduse eelnõu peaks asendama viis aastat tagasi vastu võetud seadust, mis praegustes tingimustes enam ei toimi.

Sven Kolga loodab, et uue seaduse põhiidee kohaselt jääb loteriide korraldamise ainuõigus riigile. Samuti tahaks ta, et ka kauplustes korraldatavad ostuloteriid läheksid maksu alla, sest need on oluliselt vähendanud «päris» loteriide turuosa.

Praegu konkureerib Eestis omavahel kuus lotofirmat ning pidevalt on müügil 15 kiirloteriid. Soomes, mida asjatundjad peavad üheks maailma juhtivamaks lotoriigiks, on vaid neli kiirloteriid ja ainus lotofirma kuulub riigile.

Eesti Loto peadirektori hinnangul on Soome lototurg korrastatud, riik saab oma raha kätte. Kolga arvates tuleks nii toimida Eestiski. Paraku ei oska ta veenvalt põhjendada, miks on tema juhitud Eesti Lotol kuus kiirloteriid ehk poole rohkem kui eeskujulikus Soomes.

Kehtiva hasartmängumaksu seaduse järgi kasutatakse õnnemängu, osavusmängu, kihlveo ja totalisaatori korraldamisest riigieelarvesse laekuvast maksust 63 protsenti laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega otseselt seotud programmide ja ürituste toetamiseks.

Kui uus hasartmänguseadus kunagi riigikogus vastu võetakse, saab Eesti Loto monopoolsed õigused, konkurente jääb vähemaks ning kiirloteriisid samuti.

Autor: Lauri Liikane

Hetkel kuum