Olevimäe advokaadibüroo vandeadvokaat Raul Markus rääkis, et ettevõtjad, kelle juurde majanduspolitsei ja piraattarkvaraga võitleva organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) esindajad tulevad illegaalset tarkvara otsima, võivad praeguse seaduse alusel nende sisselaskmisest keelduda. Markus põhjendas seda asjaoluga, et käesolev aktsioon toimub haldusõigusrikkumiste seadustiku alusel, mis politsei ruumidesse sisenemise korda ei reguleeri.

«Minu väidete aluseks on põhiseadus, mis ütleb, et ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida -- välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras,» selgitas ta. «Seda korda aga haldusõigusrikkumiste seadustikus ei ole. «Kuna põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad üldjuhul ka juriidilistele isikutele, on järelikult ka neil õigus sellest keelduda,» lisas Markus.

«Selgelt tuleb vahet teha, mis on kriminaal- ja haldusõigus,» lausus ta. Kriminaalseadustikus on ruumidesse sisenemise kord täpselt reguleeritud, kuid autoriõiguse probleemide lahendamiseks määratud haldusõigusrikkumiste seadustikus sellist korda ei ole. Markuse sõnul peaks riik kiiremas korras viima autoriõigus- või haldusõigusrikkumiste seadustikku sisse korra, mille alusel politsei võib tegutseda. «Ma ei ole BSA vaenlane,» lausus ta. «Piraattarkvara omamine on kahtlemata vargus, kuid selle vastu võitlemine peab olema korrektne.»

Markus märkis, et tagantjärele juriidiliste isikute omanikud politsei ja BSA tegevuse vastu protesti avaldada ei saa, sest sellele võidakse vastata, et neid lasti ilusasti palumise peale ruumidesse sisse. «Ka politsei puhul avan ma pakiruumi, kui ta seda palub, kuid seaduse silmis võin ma sellest ka keelduda,» selgitas ta.

«Mina keelduksin firmaomanikuna kasvõi sellepärast, et arvutite alal täieliku võhikuna ei saa ma olla kindel, et läbiotsija ei sori firma asjades, vaid otsib ainult illegaalset tarkvara,» lisas Markus.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams nõustus, et firma esindajal on praeguse piraattarkvara otsimise aktsiooni käigus õigus keelduda politsei ja BSA esindajaid sisse laskmast. «On küll õigus keelduda, aga aus inimene ei keeldu,» lausus ta. «Ausalt öeldes on teieni jõudnud kaebused, mis võivad olla õigustatud ja Eesti seadusandlus on selle aktsiooni praktiliseks rakendamiseks kahtlemata ajast maha jäänud.»

Kui firma esindaja ütleb, et ta ei lase kontrollida, millist tarkvara ta kasutab, siis teda sundida ei saa, lausus Adams. Sel juhul tõmbavad nad aga endale ainult kahtlust kaela ning uurimisgrupp võib ajalehes trükkida keeldunud firmade nimed.

BSA juriidiline nõustaja Kaido Uduste ütles, et seaduse järgi on politsei kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud haldusõigusrikkumise avastamiseks ja tõkestamiseks ning selleks on tal õigus teostada asjade läbivaatus. Ruumidesse sisenemiseks annab talle õiguse politseiseadus, mis lubab tal ennast tutvustades siseneda ettevõtte ruumidesse, lisas Uduste.

Raul Markuse sõnul on aga ka politseiseaduses kirjas, et ettevõtte ruumidesse sisenemine on ka politseiseaduses lubatud vaid seadusega ettenähtud korras. «Jällegi jõuame selle juurde, et seda korda veel ei ole,» lausus ta. Läbivaatust ei saa aga politsei enne teha, kui tal pole isegi ilma omaniku loata ruumidesse sisenemise õigust.

Illegaalse tarkvara osakaaluks hinnatakse Eestis praegu 80--85 protsenti.