Eesti suurim veebitehnoloogia projekt

Tänavusi valimisi võib pidada Eesti kõigi aegade suurimaks veebitehnoloogiliseks projektiks. Siiani valimiste sekretariaadi töökeskkonnaks olnud kirjutuslauda, kalkulaatorit ning telefoni asendab arvuti. Kogu info sisestamine, töötlemine ja tulemuste väljastamine toimub veebipõhiselt.

Enne oli keskvalimiskomisjon üks faksimise ja paljundamise büroo, nüüd saime oma tõelist tööd teha, kommenteerib projekti komisjoni esimees Alo Heinsalu. Valimised on infotehnoloogia suutlikkuse indikaator selles riigis, sest kriitiline mass infot koguneb väga lühikesele ajahetkele. Kevadel riigikogu valimistel alahindas komisjon Heinsalu sõnul tekkivat koormust ning veebiserver ummistus. Nõrga serveri valik oli tingitud vähestest kogemustest ning piiratud rahalistest vahenditest. Sügisene lahendus oli ka taskukohane, sest riik ei teinud vajaliku riistvara ostmiseks lisakulutusi, see renditi IC Süsteemide kui lahenduse pakkuja poolt, ütles Heinsalu.

Valimiste infosüsteem pidi tagama operatiivse ja avaliku juurdepääsu valimistulemuste kujunemisele ning andmekogumise protseduuride lihtsustamise.

Riigihankekonkursile laekunud kolmest pakkumisest põhines ainult üks täielikult veebitehnoloogial. Süsteemi kasutajad sisenesid veebilehitseja kaudu ühtsesse valimiste infosüsteemi ning sisestasid valimistulemused, mis olid koheselt kasutatavad ja avalikkusele kättesaadavad.

Süsteemi lahendus põhineb andmebaasitarkvaral PROGRESS ja selle veebilahenduste arendusvahendil WebSpeed. Internetiühenduse tagas Mikrolink Online ning Sun Microsystemsi serverid tagas Mikrolink Süsteemid.

IC Süsteemide projektijuhi Jüri Saani hinnangul on Eesti vähe oskusteavet sellise süsteemi loomiseks. «Nüüd lõime ise ka süsteemi koormustestimise tarkvara, kuna sellist polnud maailmast saada,» märgib Saan. Ta toob mõned näited: tippkoormus oli 17. oktoobril kell 21.45 -- minutis toimus 250 pöördumist süsteemi liikmete poolt. Süsteem sisaldas 446 töökohta kogu Eestis, kes sisestasid andmeid. Huvilised tegid 20 000 pöördumist, neist kõrghetkel 600 korraga.

Samalaadset lahendust kasutab veel Soome. Rootsis saadetakse andmed valimisjaoskondadest ümbrikus maakonna valimiskomisjoni, kust need summeerituna edastatakse e-posti teel üleriiklikku andmebaasi. Läti ja Leedu valimissüsteem on keerulisem ning internetilahendustest pole midagi kuulda.

Avaliku sektori kulude vähendamise valguses on infotehnoloogia laiem ja põhjalikum rakendamine üks põhilisi võimalusi. Sama kehtib ka ärisektori kohta, kus ekstensiivne areng on paratamatult asendumas intensiivse arenguga, mille lipulaevaks infotehnoloogia on.