Investeeringute maht Eesti tööstuses kasvab

Eile avalikustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) möödunud aasta neljanda kvartali majandusülevaatest oli minu arvates kõige positiivsem Eesti töösturite hinnang ettevõtte selle aasta investeerimistegevusele.

Kui 1999. aastal suurenes investeeringute maht neljandikul küsitletud tööstusettevõtetest, siis käesolevaks aastaks ennustab investeeringute mahu kasvu pea pool ettevõtetest ning 30 protsendil jääb investeeringute maht möödunud aasta tasemele. Pooled vastanud ütlesid, et investeeringute eesmärgiks on tootmisvõimsuste suurendamine ja enamik nii vastanutest kavandab toodangu nomenklatuuri laiendada.

Veel toodi eesmärkidena välja tootmisvõimsuste taastamist, tootmise efektiivsuse tõstmist, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, tööohutust, keskkonnakaitset jm.

Poolte Eesti tööstusettevõtete suund tegevuse laiendamisele tähendab majanduskasvu kiirenemist ja uute töökohtade loomist ehk eestlaste elatustase hakkab jälle kiiremini tõusma. Kui alanud aastal Eestis toodetud kaubad ja teenused õnnestub ka võimalikult kallilt väljaspool Eestit maha müüa, siis saavutame Äripäeva ja Eesti Konjunktuuriinstituudi prognoositud 6 protsendi suuruse majanduskasvu.

Toodangu müümist soosib maailmamajanduse positiivne areng. Müncheni Majandusuuringute Instituudi uuringute alusel võib väita, et nii häid aegu nagu praegu pole maailmamajanduses veel kunagi olnud. Alanud aastale vaadatakse endiselt optimistlikult ning ennustatakse, et positiivne areng jätkub nii Ameerika Ühendriikides kui ka Lääne-Euroopas.

Eesti ettevõtjatele on endiselt oluline Venemaa turul toimuv. Kui lõppenud aastal idanaabri osatähtsus Eesti ekspordis tõenäoliselt vähenes, siis 2000. aastal muutub see trend vastupidiseks. Venemaa turu ostujõud on paranenud ja kevadel toimuvate presidendivalimistega stabiliseerub loodetavasti ka Venemaa poliitiline olukord. Seega on oma tegevuse laiendamiseks praegu õige aeg.

Lisaks kohalike ettevõtjate tegevuse hoogustumisele suureneb alanud aastal Eestisse tehtavate välisinvesteeringute maht. Põhjuseks on mitme suurettevõtte -- Narva Elektrijaamade, Eesti Raudtee, Tallinna Vee -- erastamine. Need erastamistehingud tagavad välisraha sissevoolu mitmeks aastaks.

Välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks on soodsa pinnase loonud ka Rootsi valitsuse maksupoliitika.

Stockholmi kaubandusülikooli korraldatud küsitlus näitas, et kuni 10% Rootsi firmadest kolib sel aastal kas täielikult või osaliselt välismaale. Riigist lahkumise peamised põhjused on üksikisiku maksud, poliitiline olukord, seadused ja piirangud. Kui varem pühkisid kuningriigi tolmu oma jalgadelt Rootsi suurettevõtted, siis nüüd on lahkumismeeleolud süvenenud väike- ja üksikettevõtjate hulgas. Eesti valitsuse ülesanne on nendest kümnest protsendist võimalikult suur osa Eestisse meelitada.