Kunstileksikonide võidujooks

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Silva Männik

Juba paar aastat näevad teineteisest sõltumatult oma mahuka projekti nimel vaeva kirjastus Kunst ja Eesti Klassikakirjastuse AS. Mõlemad tunnistavad nagu ühest suust, et tõsiseltvõetavast kunstileksikonist tunti Eestis ammu puudust, sest 80ndatel aastatel Rootsis trükitud väljaanne on pealiskaudne ning praeguseks moraalselt vananenud.

Kõrvetavast vajadusest innustatuna hakkasid erinevad kunsti- ja keeleringkonnad uue üllitise väljaandmise peale mõtlema, kuid endale imestuseks ei teadnud nad üksteise paralleelset tegevusest midagi.

Kirjastuse Kunst direktor Sirje Helme räägib kahetsusega, et kui ta oleks Klassikakirjastuse ettevõtmisest varem teadlik olnud, oleks ta kindlasti neile koostööpakkumise teinud, et Eestis niigi napid jõud ühendada.

Naljakas, et isegi üks kirjastuse Kunst leksikoni juures töötanud toimetaja, kes ise on kunstiakadeemia magistrand, ei teadnud kaaslaste tegevusest midagi, imestab Helme. Nimelt lõid Klassikakirjastuse leksikoni väljatöötamisel kaasa peamiselt kunstiakadeemia teadlased.

«Meil polnud aimugi, et keegi veel nii hullumeelse töö ette võtab,» vangutab Helme pead. «See on ju nii kallis tegevus, ainuüksi leksikonis avaldatavate piltide ja teksti litsentseerimine maksab 360 000 krooni.»

Pikema vestluse järel ilmneb, et konkureerivad väljaanded üksteist õnneks sajaprotsendiliselt kordama ei hakka.

Seda tunnistab ka Eesti Klassikakirjastuse ASi peatoimetaja Aivar Kala, kes räägib, et nende teos on Eesti enda teadlaste ja erialatundjate poolt kokku pandud leksikon. Brüsselis trükitav kirjastuse Kunst väljaanne on aga tõlketöö juba ilmunud saksakeelsest variandist. Nii on ka kahe leksikoni sisu ja sihtgrupid pisut erinevad.

Kala selgitab, et tõlkeleksikon on laiemat valdkonda hõlmav, samas mitte väga detailne populaarteaduslik väljaanne. Värviliste piltidega illustreeritud teos sobib laiemale lugejaskonnale, kes iga päev kunstierialaga kokku ei pruugi puutuda.

Seevastu Klassikakirjastuse mustvalgete illustratsioonide ja joonistega täiendatud raamat on sisuliselt kunstiterminite sõnastik, mis peaks peale tavaliste kunstihuviliste rahuldama ka nõudlikuma kunstniku ja kunstiteadlase vajadused.

Põhjalikumaid kunstnike ja nende teoste ajalugusid ja kirjeldusi see teos ei sisalda, kinnitab Kala. Tegu on Eesti keeleteadlastega kooskõlastatud põhjaliku sõnastikuga, mille koostamine oli Kala sõnul küllaltki raske ülesanne, sest mitte eriti koostööaltide Tartu ja Tallinna keelemeeste vahel käib nii-öelda pidev teki rebimine.

Mõlemad konkurendid tõdevad, et nii Brüsselis veebruari lõpus trükist väljuv tõlkeleksikon kui ka Eesti raamatutrükikojas aprillis valmiv kunstisõnastik hakkavad üksteist pigem täiendama kui kopeerima.

Kunstileksikonide võidujooks

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised