Ei lisapalgale staazhi, keelte ja kraadi eest

Valitsus on käsile võtnud tänuväärse ülesande -- kaotada palgaastmestik ja seada riigiametnikele sisse tulemuspalk, mis on avalik. See kaotab olukorra, et mitte midagi tehes, ja ühtlasi mitte eksides, on võimalik viisakalt ära elada. Avalikud peavad olema ka komandeeringurahad, autokompensatsioonid jne. Tulemuspalga efekt ei avaldu siiski seni, kuni jäävad alles riigiametnike põhjendamatud soodustused.

Koos tulemuspalga kehtestamisega tuleb kaotada riigiametnike senised lisatasud ja -hüved tööstaazhi, võõrkeelte oskuse, teadusliku kraadi jms eest.

1. Palga sõltuvus tööstaazhist -- nõukoguliku töökorralduse rudiment, muu õigustus puudub. Kasvõi ameeriklaste uurimuste järgi, aga neid pole põhjust kahtluse alla seada, on ühel ja samal kohal töötamise efektiivne aeg 5--7 aastat. Hiljem tekib stamp, kaob uuenduslik mõttelaad, liikumine käib mööda sissetallatud rada. Igal juhul pole mõtet lisastiimulitega töötajat spetsiaalselt ühele kohale kinnistada. Kaotada tuleb ka riigiametnike korralise puhkuse pikkuse seos tööstaazhiga. Nädalane lisapuhkus on hüve, mille kättevõitmiseks tuleb töötada senisest tulemuslikumalt. Võimalik, et kauaaegne töö väsitab rohkem, kuid kas noorte ja hakkajate puhkusvajadus on väiksem?

2. Võõrkeelte oskus. Ei kujuta ette, et tänapäeval suudaks keegi läbi ajada vaid ühe keelega. Seepärast on vene ja inglise keele oskus vähemalt suhtlustasandil elementaarne nõue, ilma selleta ei maksaks riigiametisse apelleeridagi. Kui töötaja vajab äkitselt mõne spetsiifilise keele oskust (prantsuse, hispaania jne), saadab riik ta lihtsalt keelekursustele, mitte ei maksa polüglottidele lisatasu.

3. Teaduslik kraad -- muidugi hea asi, kui vastab tööülesannete iseloomule. Näiteks MBA (ärimagister) võiks majandusministeeriumis olla teatud tasemest alates kohustuslik. Ent näiteks kodakondsus- ja migratsiooniameti juhi kohale ei lisa midagi teaduslik kraad keemias.

Eelpool loetletud staazhist, keeleoskusest ja teadustööst tulenevad kogemused annavad niikuinii suure eelise konkursil kõrgemale ametikohale, kus heade töötulemuste korral ootab ka suurem palk. Et aga kaks korda ühe ja sama asja eest maksta, sel pole küll mõtet -- nii ei paista efekti ega kokkuhoidu kusagilt. Kas haldusreformi üks mõte pole ka seniste põhjendamatute hüvede kriitiline läbivaatamine. Peab tekkima selge diferentseeritus tulemuslikult töötavate ametnike ja lihtsalt tööl viibivate ametnike vahel. See annab ?ansi eelkõige noortele maailmaparandajatele, mitte ei saada staazhikaid riigiametnikke tükitööle.