Mart Laar nõuab visa eurotööd

Valitsus ja riigikogu peavad lähema poolaastaga eurosuunal topelt pingutama, sest Eestit ähvardab Euroopa Liidu esimesest laienemisringist väljakukkumine, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sellise sõnumiga tulid eile parlamendi ette viis valitsuse liiget eesotsas peaminister Mart Laariga. Tema kinnitusel kuulub äsja valitsuses heaks kiidetud euroliiduga ühinemise tegevuskava tingimusteta täitmisele.

Olulise tähtsusega riikliku küsimusena päevakorda võetud arutelu jälgisid istungisaali rõdult Euroopa Liidu liikmesmaade suursaadikud.

Poliitikud tunnistasid, et pärast seda, kui euroliit kutsus detsembris läbirääkimislaua taha veel kuus kandidaatriiki, on konkurents oluliselt tihenenud.

Eesti võib nii maha mängida oma suure välispoliitilise võidu 1997. aastast, kui jõuti ühinejate liidergruppi.

'Vaadates viimaseid arenguid, on alust karta, et esimesele laienemisringile võib järgneda teatav vahe, mis võib meid küllaltki ohtlikult jätta nn halli tsooni kahe kultuuriruumi vahel,' tunnistas Laar. 'Euroopa Liit on andnud mõista, et sel aastal eraldatakse terad sõkaldest ning otsustatakse, millised riigid on valmis esimestena ühinema.'

Kuna sügisel ilmuv järjekordne vaheraport võib määrata Eesti lähituleviku, tuleb enne seda kaotada Euroopa Komisjoni kriitika alla langenud puudused.

Peaministri sõnul ootab parlamendis oma järge 28 euroopalikku seaduseelnõu, millest kõige olulisemad on telekommunikatsiooniseadus, võlaõigusseadus ja uus karistusseadustik.

Visa tööd on vaja teha pensionireformi lõpetamisel, finantsjärelevalve suurendamisel, sotsiaalse partnerluse arendamisel ja haldussuutlikkuse tõstmisel, loetles Laar.

Kui Eesti suudab plaanitud tempot hoida, on tema hinnangul reaalne lõpetada läbirääkimised aastal 2001 ja saavutada euroliidu täisliikme staatus 2003.