Haridusminister otsib teid kõrghariduse maksustamiseks

'Analüüsi eesmärk on saada vastus, kas on erialasid, mis peavad jääma sajaprotsendiliselt riigi maksta, ja milliste erialade puhul saab rakendada täielikku või osalist maksustamist,' selgitas ministeeriumi teadus- ja kõrghariduse osakonna juhataja Rein Vaikmäe.

Uuring peaks ka selgitama, kui palju on ülikoolides dubleerivaid erialasid ning kas nende täielik finantseerimine on otstarbekas.

'Üleminekut täielikule õppemaksule praegu ministeeriumis ette ei valmistata,' kinnitas haridusminister Tõnis Lukas, märkides, et praegune õppelaenude väljastamise süsteem ei ole selleks piisav.

'Ajakirjanduses välja pakutud üliõpilaskoha finantseerimist veerandi ulatuses üliõpilase enda poolt ehk 6000 krooni maksmine aastas oleks liiga suur summa,' arvas ta.

Ühe võimalusena näeb minister pankade vastutuse suurendamist laenude väljastamisel. Praegu garanteerib riik õppelaenu 100-protsendiliselt ning maksab pangale ka intressivahe.

'Kui riik peaks garanteerima laenu ainult 50 protsendi ulatuses ja intressimäär ei tõuseks, siis jääks riigile vahendeid õppelaenude mahu suurendamiseks,' ütles minister. Lukase hinnangul on pankade vastutus praegu selgelt liiga väike.

Võimalik on ka õppetoetuste rakendamine, mis kehtib praegu mitmes Euroopa riigis ning kus tagastamatu õppetoetus moodustab poole üliõpilase õpperahast. Teine pool tuleks õppelaenust.

'See väldib noore inimese laenukoormuse kasvamist liiga suureks ning motiveeriks tudengeid kiiremini diplomi või kraadini jõudma,' prognoosis Lukas.