• OMX Baltic−0,29%301,41
  • OMX Riga0,11%894,38
  • OMX Tallinn−0,09%2 067,57
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,72
  • S&P 5000,00%6 204,95
  • DOW 300,00%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,29%8 735,71
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,29%301,41
  • OMX Riga0,11%894,38
  • OMX Tallinn−0,09%2 067,57
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,72
  • S&P 5000,00%6 204,95
  • DOW 300,00%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,29%8 735,71
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 21.01.00, 08:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Haridusminister otsib teid kõrghariduse maksustamiseks

Haridusministeerium tellis hariduspoliitika keskuselt analüüsi kõrghariduse võimaliku maksustamise kohta ning kaalub ka riigitellimusega üliõpilaskohtade vähendamist, kirjutab Eesti Päevaleht.
'Analüüsi eesmärk on saada vastus, kas on erialasid, mis peavad jääma sajaprotsendiliselt riigi maksta, ja milliste erialade puhul saab rakendada täielikku või osalist maksustamist,' selgitas ministeeriumi teadus- ja kõrghariduse osakonna juhataja Rein Vaikmäe.
Uuring peaks ka selgitama, kui palju on ülikoolides dubleerivaid erialasid ning kas nende täielik finantseerimine on otstarbekas.
'Üleminekut täielikule õppemaksule praegu ministeeriumis ette ei valmistata,' kinnitas haridusminister Tõnis Lukas, märkides, et praegune õppelaenude väljastamise süsteem ei ole selleks piisav.

Artikkel jätkub pärast reklaami

'Ajakirjanduses välja pakutud üliõpilaskoha finantseerimist veerandi ulatuses üliõpilase enda poolt ehk 6000 krooni maksmine aastas oleks liiga suur summa,' arvas ta.
Ühe võimalusena näeb minister pankade vastutuse suurendamist laenude väljastamisel. Praegu garanteerib riik õppelaenu 100-protsendiliselt ning maksab pangale ka intressivahe.
'Kui riik peaks garanteerima laenu ainult 50 protsendi ulatuses ja intressimäär ei tõuseks, siis jääks riigile vahendeid õppelaenude mahu suurendamiseks,' ütles minister. Lukase hinnangul on pankade vastutus praegu selgelt liiga väike.
Võimalik on ka õppetoetuste rakendamine, mis kehtib praegu mitmes Euroopa riigis ning kus tagastamatu õppetoetus moodustab poole üliõpilase õpperahast. Teine pool tuleks õppelaenust.
'See väldib noore inimese laenukoormuse kasvamist liiga suureks ning motiveeriks tudengeid kiiremini diplomi või kraadini jõudma,' prognoosis Lukas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele