• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.01.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskvalitsuse välisvõlg 3,16 mld

Kogu aasta välisvõla andmed selguvad rahandusministeeriumi teatel jaanuari lõpuks.
Rahandusministeeriumi makromajandusliku analüüsi ja -prognoosi osakonna spetsialist Tanel Steinberg ütles, et mullu 1. detsembriks oli keskvalitsuse välisvõlg 201 645 518,94 eurot ehk 3,155 miljardit krooni.
Kogu riigi välisvõlga arvutab Eesti Pank maksebilanssi koostades, mille eelmise aasta andmed selguvad veebruaris.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Steinbergi sõnul näitab välisvõlg kahanemise tendentsi, kuna suhe SKP-sse on mulluselt 4,7 protsendilt alanenud 4,2 protsendile.
Ka tänavu jätkub Steinbergi teatel välisvõla kahanemine, kuigi see sõltub ka SKP mahust.
Tänavu võtab keskvalitsus kokku 440 miljonit krooni laenu ja peab tagasi maksma 400 miljoni krooni ulatuses varasemaid kohustusi.
Kuni aastani 2002 kavatseb riik erinevate projektide raames laenata ligikaudu 2,5 miljardit krooni, laenudest on kavas finantseerida teedeehitusi, keskkonnaprojekte ning Tartu vangla, Rocca al Mare suurhalli ja Tartu Ülikooli uue ühiselamu ehitust.
1998. aasta laenukoormus moodustas 4,7 protsenti SKP-st, olles 3,4 miljardit krooni. 1997. aasta lõpul oli laenukoormus 5,5 protsenti SKP-st.
Eestil on 19 kehtivat välislaenu ning riik on garanteerinud kuus välislaenu.
Mullu kulus laenuteeninduseks eelarvest 680,6 miljonit krooni. Tänavu on see summa 616,6 miljonit, 2001. aastal 570,7 miljonit ja 2002. aastal 763,3 miljonit.
Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumide kohaselt võib välisvõlg ulatuda kuni 60 protsendini SKPst.
Autor: BNS

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele