Optsioon Skandias

Klassikaline võitlus kapitali ja töö vahel on hakanud muutma iseloomu, kirjutab Rootsi ärileht Dagens Industri (DI) juhtkirjas. Kapitalistide poolel ei ole enam tegemist käputäie ettevõtjatega, vaid miljonite aktsionäridega, kes on paigutanud oma säästud aktsiatesse. Suursäästjad on enamasti pensionieas ja neid esindavad suured pensionifondid, väikesäästjad aga on parimas tööeas.

«Uues teadmistemajanduses» töötav eliit, kelle juhtimine tagab ettevõtte hea käekäigu, soovib endale järjest suuremat osa ettevõtte tuludest. Ja neile tulu jagamise vormiks ongi saanud palga kõrval optsioonid, mis edukates firmades on juhtidele tunduvalt suurem tuluallikas kui palk. Et pärast optsiooni vahetamist aktsiate vastu teiste aktsionäride «supp lahjeneb», siis on küsimus selles, kui palju nad on nõus aktsepteerima aktsiakapitali suurenemist optsiooni tulemusena. Uutel, kiire kasvuga infotehnoloogiafirmadel võib see küündida isegi 10 protsendini. Kuid suurtel ja stabiilsetel firmadel, nagu Skandia, ei ületa see tavaliselt 5%, väidab enam kui 700 institutsioonilist investorit nõustav Institutional Shareholder Services (ISS), kes soovitas Skandia aktsionäridel optsioon tagasi lükata.

Rootsi Skandia tahtis oma USA tütarfirma Skandia AFS võtmetöötajatele teha optsiooni, mis potentsiaalselt suurendaks aktsiakapitali 7,7% võrra. 50--100 Skandia AFSi töötajale pidi esialgse plaani kohaselt minema kaks kolmandikku 39miljonilisest optsioonist, mis oli kavas emiteerida kolme aasta jooksul. Maaklerifirma Alfred Berg hindas optsioonide väärtuseks 10,8 miljardit Eesti krooni.

Et Skandia suurimad Rootsi omanikud ei olnud nõus optsiooni mahu, hinna ja lühikeseks jäänud otsustamisajaga -- see pidi otsustatama aktsionäride üleeilsel erakorralisel koosolekul, siis otsustas Skandia juhatus lükata selle käsitlemise edasi korralisele aktsionäride üldkoosolekule 5. aprillil.

Skandia juhatuse esimees Lars Ramqvist põhjendas optsiooniprogrammi edasilükkamist vajadusega, et institutsioonilised investorid saaksid seda põhjalikumalt analüüsida. Kuid ta rõhutas asjaolu, et Skandia töötajatest on 80% USAs ja Suurbritannias, kus optsiooniprogrammid etendavad suurt osa hea tööjõu värbamisel.

Skandia aktsiatest 54,8% kuulub välismaalastele. Firma suuruselt teise Rootsi aktsionäri, AMF Pensioni arvates on optsioon kavandatud liiga suur, mis lõppkokkuvõttes võib halvasti mõjutada Skandia aktsia kurssi.

DI tõdeb oma juhtkirjas lõpetuseks, et nn teadmistefirmade aktsiate tugevus börsil näitab, et säästukapital on sattunud surutud seisu. Üha rohkem säästukapitali otsib paigutusvõimalusi ja kõige kasvujõulisemaks on osutunud niisugused firmad, kus teadmised kaaluvad kapitalist rohkem.

Firmajuhid tahavad teadmiste eest raha ja vanem põlvkond, kes on paigutanud säästuraha aktsiatesse, peab sellega leppima, sest säästudest finantseeritav pensionisüsteem on osutunud maksudel põhinevast pensionisüsteemist paremaks.

Autor: ÄP