Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äripäev nendib esmaspäevases juhtkirjas kahetsusega, et haldusreform on teinud läbi mutatsiooni: esialgsest riigi kulude selgest kokkuhoiust on saanud amorfne 'kvaliteetsema ja kättesaadavama avaliku teenuse pakkumine'.
See väljend võib tähendada ükskõik mida peale kulutuste kokkutõmbamise. Pigem võib niisuguse sõnastuse tagant välja lugeda hoopiski väljaminekute suurendamist.
Kui Leimann-Opmann-Vare tõstatasid esimesena haldusreformi idee, oli see vähemalt arvudes konkreetne. Vägagi selgesõnaliselt on oma seisukohti avaldanud Jüri Mõis: haldusreformi tuleb alustada ülaltpoolt, sest altpoolt ei käivitu see kunagi.
Ent praegune haldusreformi büroo juhataja Väino Sarnet, selle asemel et tegutseda, kogub vaid arvamusi mokalaada-stiilis: terve vald oli kokku aetud, küla oli kokku kutsutud. Kui kahevõitlusse astuvad nooruke arvamuste demokraatia ja elukogenud riiklik bürokraatia, on teada, kes võitjana välja tuleb. Igatahes mitte demokraatia.
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.