Naftat tootvate riikide organisatsioon OPEC, mis sisuliselt on nafta hinna kartell, on suutnud viimase aasta jooksul nafta hinna taas oma kontrolli alla võtta. Selle tagajärjel on hind enam kui kahekordistunud ja naftabarrel maksab juba kuni 26 dollarit. Euroopa Keskpanga nõukogu liige, Luksemburgi keskpanga president Yves Mersch väitis seetõttu, et tõusev nafta hind mõjutab lähikuudel tugevalt inflatsiooni.
Üllatus ei peitu mitte niivõrd nafta hinnatasemes kui selle visas kõrgelpüsimises. OPECil on ka varem õnnestunud ühiste tootmispiirangutega nafta hinda ülespoole kruvida, kuid kõrge hinna mõjul on kiiresti võetud kasutusele alternatiivsed energiaallikaid, pandud käiku varem ebarentaabliks peetud naftaleiukohti ja lihtsalt kokku hoitud, mille tulemusena on naftahinnatõus jäänud varasematel kordadel lühiajaliseks.
On kaks peamist põhjust, miks peatselt oma kaheksandat aastapäeva tähistav OPEC on suutnud nafta hinna ajalooliselt kõrgele tasemele kruvida. Hind vajus madalaimale tasemele 1998. a lõpus, kui Aasia kriis oli haripunktis. Siis võis barreli naftat saada üheksa dollari eest, mis oli madalaim hind pärast 1986. a kriisi. See aitas OPECi liikmesriikidel jõuda järeldusele, et kehtestatud tootmiskvoote, mida pidevalt rikuti, on kasulikum järgima hakata. Distsipliini saavutamine aitas OPECil ellu jääda.
Teiseks suutis OPEC organisatsiooni mittekuuluvate naftaeksportijate Norra ja Mehhikoga tootmise piiramises kokkuleppele jõuda. Sel moel suutsid enam kui poole maailma eksportnafta tootjad hinnamõjutamise juba tugevalt oma kätte võtta.
Samal ajal jõudis maailma majandus märksa stabiilsemasse arengufaasi: Euroopa asus tõusuteele, Aasia hakkas kriisist toibuma ja USAs jätkus hoogne majanduskasv. Maailm vajas naftat. OPECi kvootide kõrvalt tuli turule väga vähe naftat ja see ongi võimaldanud tõsta naftahinna kõrgeimale tasemele Lahesõjast peale.
Järgmisel kuul tulevad OPECi esindajad kokku, et kehtestada uued kvoodid aastaks 2000, ja see on pannud naftat tarbivaid maid tegutsema. USA on alustanud nafta hinna alandamise huvides surve avaldamist suurtootjatele Saudi Araabiale ja Norrale ning arvata võib, et survet tugevdatakse. OPECi riigid on juba ise hakanud vaikselt rääkima, et kevadel tuleks tootmiskvoote suurendada, mis alandaks barrelihinna 20 dollarile, kuid kvootide muutmine võib vallandada jälle riikidevahelise tüli. Seetõttu on ettevaatliku hinnapoliitika jätkumine siiski tõenäolisem. Uueks ohuks OPECi siserahule on suure naftatootja Iraagi naasmine turule.
Autor: ÄP
Seotud lood
Ajalugu kordub: möödunud aasta 26. septembril esitleti Berliinis intrigeerivaid telefone Xiaomi 13T ja Xiaomi 13T Pro, tänavu, samuti 26. septembril ja samuti Berliinis esitles Xiaomi oma uusimaid telefone
Xiaomi 14T ja
Xiaomi 14T Pro. Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele