Eesti maksumaksjate peade kohale hakkavad täna kogunema tumedad pilved

Täna koguneb valitsuskoalitsioon pensionireformi- ja maksuteemalisele seminarile. Seetõttu võib maksumaksjate jaoks tänane päev kujuneda mustaks. Olen kolmikliidu puhul pannud tähele huvitavat seaduspära. Nimelt, kui rääkida koalitsiooni kuuluvate poliitikutega eraldi, siis nad väidavad, et nad isiklikult ei toeta maksukoormuse suurendamist ega uute maksude kehtestamist. Kui aga koalitsioon kokku saab, nõu peab ja mõne ühise otsuse vastu võtab, siis on tulemus risti vastupidine. Sellepärast ei tõota ka tänane valitsuskoalitsiooni koosviibimine midagi head.

Et ennast ja oma rahakotti halvemast säästa tuletan veel kord Reformierakonnale, Isamaaliidule ja Rahvaerakond Mõõdukatele meelde nende valimiste eel antud lubadusi. Äripäeva korraldatud valimisküsitluses, mille vastused ilmusid möödunud aasta veebruaris Äripäevas, lubasid kõik praegu võimuohje hoidvad erakonnad, et maksukoormus ei suurene, ei kehtestata mitte ühtegi uut maksu ning kindlasti ei tõsteta sotsiaalmaksumäära. Viimased lubadused kadusid pärast märtsivalimisi koalitsioonipoliitikute peadest sama kiiresti nagu kevadine lumi põldudelt.

Täna arutab valitsusliit sotsiaalmaksu tõstmist 2--3% võrra, samuti on päevakorral üleriigiline automaks, kinnisvaramaks, mille eesmärk on «võtta Tallinna ettevõtetelt see, mis neile uue tulumaksuseadusega anti». Seniste maksude tõstmise ning uute kehtestamise argumendid on samuti teada -- pensionireform, Euroopa Liidu nõuded.

Kui uute maksuideede väljamõtlemisel on koalitsioonipoliitikud ülimalt aktiivsed, siis avaliku sektori kulude kokkutõmbamise osas analoogset tendentsi kahjuks täheldada ei saa. Igast kroonist kulutab riik avaliku sektori ülalpidamiseks 44 senti. See on liiast. Ma ei saa võtta tõsiselt poliitikute väidet, et praegu kehtivate maksude abil kokkukogutavast rahast pensionireformiks ei jätku, kui ma vaatan, kuidas riik seda raha kulutab.

Meil on üle mõistuse palju haiglaid, enam kui 240 valda, 15 maavalitsust ja sama palju ministreid, 101 riigikogu liiget, suur hulk fonde ja riiklike ameteid jne jne. Kõik need organisatsioonid annavad tööd liiga paljudele inimestele ja nende üksuste ülalpidamiseks kulub liialt palju raha.

Maksude tõstmine on kergema vastupanu teed minek, sest konkreetsel poliitikul on kergem vastutust koalitsioonikaaslastega jagada. Kui aga valitsus kaotab ära sinu valimispiirkonnas oleva haigla või sulgeb mõne kooli, siis on raske ennast koalitsioonikaaslaste abil välja vabandada.

Mind hämmastab, millise järjekindluse ja kompromissitusega kaitseb osa koalitsioonipoliitikuid näiteks ETV rahastamist maksumaksja rahaga või tasuta kõrghariduse jagamist. Kui palju on võimalik leida argumente riigikogu kooseisu vähendamise või ministeeriumite liitmise vastu.

Kui needsamad poliitikud seisaksid sama järjekindlusega ka oma maksupoliitikat puudutavate valimislubaduste täitmise eest, siis kasvaks Eesti majandus kiiremini ja meie sissetulekut oleksid suuremad.

Ameerika Ühendriikide majanduse eduka arengu üks oluline põhjus on just maksude alandamine. Sellele viitas näiteks möödunud aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Robert Mundell käesoleva aasta esimeses Eesti Ekspressis ilmunud intervjuus. «Esiteks mõjutasin Kennedy administratsiooni vähendama makse, millele järgnes pikem majandustõus ajaloos. Teiseks mõjutasin Reagani administratsiooni vähendama tulumaksu, mis tegi USA majandusest kõige efektiivsema majanduse maailmas ning tõi kaasa pikaajalise majandusarengu,» rääkis Mundell oma saavutustest, mille üle ta uhke on.

Ka Eesti poliitikutel on viimane aeg mõista, et tark on uhkustada maksude alandamisega, mitte nende tõstmisega.