Kuidas mõjutab riigihangete turu avamine ettevõtjaid?

Väliskonkurentsi Eesti mööblitootjad küll ei karda, sest kohalike toodete kvaliteet ei ole halb.

Mina suhtun sellesse hästi. Tundub, et uks läheb kahtepidi lahti. Samas on Eestis üle kahe miljoni krooni suuruseid riigihankeid küllaltki vähe ning suuremad Skandinaavia firmad on siin juba ammu kohal, seega väga oluliselt see mööblifirmasid ei mõjuta. Samas võib distsiplineerida riigihankekonkursside korraldajaid.

Mina kui kaupmees ütlen, et mööblitootjatele oli riigitellimus hea suutäis, sest keegi ei ole kontrollinud konkursi võitjaga peetud läbirääkimisi. Sellepärast juhtubki nii, et üks pakub teisest poole vähem, võidab konkursi ja hiljem lepib tellijaga kokku muudatustes.

Eesti majandust see muidugi mõjutab, kui välisfirmad saavad kergemini meie riigihankekonkurssidel osaleda. Ma aga arvan, et see on tellijale kasulik. Sellepärast peaks Eesti kindlasti WTO vastava lepinguga ühinema.

Ei saa ühest vastust anda. Kutsuksin ikkagi üles järgima loosungit «Eelista Eestimaist». Kui vaadata kehtestatud rahalisi piire, mille puhul peab riigihankest teavitama välisriike, siis on need küllaltki suured. Paljud hanked seda piiri ei ületa, vähemalt meie kogemus on seda näidanud. Samuti on võimalik teha riigihange osade kaupa ja sellepärast siin Eesti ettevõtjatele väga suurt konkurentsi tihenemise ohtu ei olegi. Samas tekib võimalus osaleda välisriikides toimuvatel konkurssidel.