Kalleima eluaseme ehitus algamas

Vangla kogumaksumus koos intressidega on 423 miljonit krooni. Sellest ehitusmaksumus on 366 miljonit krooni. Üldpinna ruutmeetri hind tuleb esialgsetel andmetel umbes 19 000 krooni.

Ligi 600 miljoni kroonise aastase netokäibega EMV jaoks tähendab vangla ehitus palju, sest ehitustegevus kestab kõigest poolteist aastat.

Riigikogu peab lähinädalail arutama Nordic Investment Bankiga sõlmitud 13 miljoni euro (203,4 miljoni krooni) suuruse laenulepingu ratifitseerimist, mis sai eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu ning võimaldaks ehitusega kevadel alustada. Laenu tähtaeg on 15 aastat.

Vanade koloonia tüüpi vanglate renoveerimiseks ei ole riigil seni raha olnud, remondisummad on jäänud alla 10 miljoni krooni aastas. Kokku alla 40 miljoni krooni maksma läinud Tallinna Vangla kaks uut korpust mahutavad umbes 700 vangi. «Need ehitati küllalt korralikuks, Euroopa ekspertidel pole paha sõna öelda olnud,» ütles Uno Lootsman Tallinna vangla ümberehitust kommenteerides. «Need ehitati olemasoleva vangla sisse, kus kõik üldruumid ja kommunikatsioonid olid olemas, elukorpused tehti vanade tootmistsehhide baasil,» põhjendas ta rajatavast Tartu vanglast kümme korda madalamat hinda.

Samas plaanib Tallinna keskvangla juhtkond koostöös Tallinna muinsuskaitseametiga vanglas remonditöid. Keskvanglas on pidevalt umbes tuhat kinnipeetavat. Eestis kokku on neli ja pool tuhat vangi.

«Keskvangla osalisse renoveerimisse pole mõtet raha panna, see on raha matmine. See on ikkagi praegu idee, et saaksime Patarei kinni panna ja selle müügist kuigipalju raha tagasi,» rääkis Lootsman. Tema sõnul näitas ministeeriumi kalkulatsioon Patareina tuntud endise merekindluse ja kasarmu täieliku renoveerimise hinnaks 400 miljonit krooni. Hoone on muinsuskaitse all, kuid halvas seisukorras.

Valitsuse otsuse kohaselt vähendaks üle 400 miljoni kroonine uus vangla kinnipeetavate kontsentratsiooni Tallinnas ja selle lähiümbruses ning annaks võimaluse alustada üleminekut tsentraliseeritult paiknevatest kinnipidamiskohtadest piirkondlikele vanglatele ja laagersüsteemilt kambersüsteemile ning aitaks pidevaid kulusid kokku hoida.

Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius avaldas Eesti Päevalehes arvamust, et välisinvestorite huvi äratamiseks võiks erastada Eestis teistest riikidest varem selliste tegevusalade ettevõtted, mis traditsiooniliselt on riigi- või munitsipaalasutuste hallata. Näitena tõi ta maksukogumissüsteemi, haiglad ja vanglad.

«Eesti ettevõtted omandaks sel moel kogemusi ja teadmisi, mida saaks hiljem eksportida teistesse riikidesse, kes samade alade erastamise käsile võtavad,» rääkis ta.