20. märts 2000 kell 22:00

Kas tulumaksuseadus peab meeldima?

Mind üllatab, et uue tulumaksuseaduse ümber on nii palju virinat ja eriti ettevõtjate hulgas. Justkui varem polekski Eestis tulumaksu olnud ja see kehtestati nüüd. Erisoodustustelt on firmad hulk aega makse maksnud, seetõttu on imelik kuulda nurinat, et seadus norib mingite pisiasjade kallal. Huvitav, kas eelmisel aastal kohvijoomine ja ujula üür polnudki erisoodustus?

Viimasel ajal on ilmunud hulk kirjutisi pealkirjadega stiilis uus tulumaksuseadus ei meeldi kellelegi, ettevõtjad pole rahul... Kas maksuseadus saab kellelegi lausa meeldida?

Firma eesmärk on areng. Uuest seadusest on kasu ette-võtjaile, kes tahavad arendada oma firmat, teha ausat äri. Äritegemise sotsiaalset mõju on raske üle hinnata. Kui äri käib alla, läheb sama rada muugi: vähemaks jääb töökohti, laekub vähem maksutulu. Äritegevus pole üksnes rikkust loov vahend, mis tuleb jätta omaette toimetama.

Pettunud on need, kes arvavad, et vaba ettevõtluse mõte ongi isikliku heaolu saavutamine firma arvel. Ei maksa aga süüdistada seadust, äritegevust reguleerivad seadused peavad toetama firmasid, kes on huvitatud kasvust ja arengust. Kõigile võrdselt võimalik on see ühesuguste tingimuste ja kokkulepitud reeglite korral. Seda pakubki ettevõtjatele uus tulumaksuseadus ? mäng võib alata, kui võistlusväljak on tasane ning reeglid teada (Charles Handy).

Tundub, et tulumaksuseadusel on lisaks sellele, et ta soosib ettevõtluse arengut, ka üldhariv ja kasvatav funktsioon. Paljud ärimehed peavad muutma oma ilmavaadet ja mõtisklema ausa ja eetilise äritegevuse olemusest. Maksudest kõrvalehiilimine pole üksnes riigi, vaid eelkõige iseenda ja konkurentide petmine.

Erisoodustused on täpselt samasugune töötaja tulu nagu palk või preemia. Maksusüsteem, kus tulumaksu maksavad ainult need, kes saavad palka rahas, mitte need, kes sõidavad tööandja autoga või lasevad firma rahaga korteris remonti teha, on leebelt öeldes ebaõiglane.

Ehk koosneb kurtjate raamatupidamine vaid erisoodustustest? Neil võib küll raske olla. Eriti masendav on aga nende halamine, kes tunnevad end ahistatuna 399kroonisest automaksust. Kui arvutada, palju kulub kuus ühe korraliku sõiduki hoolduseks, liisingumakseteks, bensiiniks, kindlustusteks, siis 500 krooni seejuures on vaid ühe päeva hind.

Rootsi ja Norra ettevõtete tulumaks on üle 30. Rootsis on 220 000 kr maksva auto arvutuslik erisoodustusväärtus 40 233 kr aastas. See maksustatakse eraisiku tulu- ja sotsiaalmaksuga. Norras saab maksuvabalt töötajale teha 350kroonise jõulukingi.

Kurdetakse, et uus seadus on hirmkeeruline ja muutnud raamatupidamise oluliselt raskemaks. Huvitav ? meie pearaamatupidaja kommentaar seadusele kõlas nii: raamatupidamistöös pole eelmise aastaga võrreldes muutunud muud kui see, et annetusi ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid peab nüüd deklareerima iga kuu. Ilmselt oleks uus seadus tundunud neile, kes ka varem ettevõtte tulumaksu ei maksnud, vastuvõetav üksnes juhul, kui neile nüüd hakataks peale maksma.

Hetkel kuum