Autoregistri abil pandi toime liisingupettus

Liisingufirma kaebas ARKi 1998. aastal halduskohtusse, väites, et tuginedes registrikeskuse väljastatud sõidukite registreerimistunnistusele ei tekkinud tal kahtlust sõidukite olemasolus ja seetõttu kandis ta esitatud arve alusel OÜ Pentafleks arvelduskontole 9,1 miljonit krooni. Hoiupanga Liising taotles, et mitmete rikkumiste tõttu tunnistataks seadusevastaseks ARKi toimingud veokite registreerimisel. Halduskohus andis liisingufirmale osaliselt õiguse, ringkonnakohus tühistas selle.

Selle aasta 28. veebruaril jõustunud otsuses leidis riigikohus, et autoregistri toiminguid ei saa pidada seadusevastaseks. Kohus pidas alusetuks kaebaja väidet, et autoregister riikliku registrina on loodud, et tagada isikutevahelise tsiviilkäibe kindlus.

ARKi direktori asetäitja Juhan Kaarpalu sõnul vastutab autoregistrile valeandmete esitamise eest andmete esitaja. ?Sellele seisukohale on asunud kohtud mitmes ARKi vastu algatatud kohtuasjas ja oleks aeg kujundada kaaskodanikes suundumust kodanikuvastutusele,? ütles Kaarpalu. ?Küsimusele, kas näidati tollieelse ülevaatuse teostajale need või mõned muud autod, peab vastuse andma uurimine algatatud kriminaalasjas.?

Registri teatel oma algatusel nad sõidukeid registrist ei kustuta, seega on ka need olematud veokid seni arvel.

Rasmus Kulla käest ei ole endine tööandja seoses kriminaalasjaga kahju hüvitamist nõudnud. Süüdistuse paragrahv lubab karistada rahatrahvi või kuni kolmeaastase vabadusekaotusega.

Kaitsepolitsei komissar Hannes Kont kinnitas, et kogu tehinguga seoses käib menetlus teiste kuriteo osaliste väljaselgitamiseks. Ta ei soovinud kommenteerida, kas nende hulka võib kuuluda ka ARKi ametnikke.

?Rasmus Kullale on esitatud süüdistus ainult ametiseisundi kuritarvitamises, siin juhtumis tuleb leida ka kuriteo kavandajad ja täideviijad,? ütles Kont.

ARK

Hoiupanga Grupp sh. Hoiupanga Liising