Teater taas napsimüüjaks

Sel nädalal kooskõlastusringile minev alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu annab majandusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja asetäitja Anne Laari sõnul teatritele taas õiguse taotleda tegevusluba alkoholi jaemüügiks.

Et teatrid baaripidamisest kasu saavad, näitab Viljandi Ugala näide, kes teenis sellest aastas 0,3 miljonit krooni.

Praegu on Ugalal koostööleping OÜga Ugala Baar, mis äriregistrisse kantud ettevõttena haldab teatri baari ning teenindab külastajaid. Teatri direktor Enn Kose sõnul tegutsetakse koostöö vormis, sest rendisuhte puhul läheks renditulu otse riigieelarvesse.

Alates eelmise aasta 15. aprillist kehtiv alkoholiseadus nõuab, et alkoholimüügiloa taotlemiseks peab ettevõtja olema kantud äriregistrisse. Seega pidid vaheajal külastajatele napsu pakkuda soovivad riigiteatrid, kes ise baare pidasid, need välja rentima alkoholi müügilitsentsiga firmale või kasutama mõnda muud võimalust. Või lihtsalt seadust eirates endist viisi jätkama.

Tallinna Draamateatri direktor Tiit Lauri sõnul teeb ka Draamateater alates alkoholiseaduse jõustumisest koostööd erafirmaga, mis teenindab maja töötajaid ja külastajaid.

?Teatri enda majapidamist silmas pidades oleks hea võimalikult laia tulubaasi olemasolu, sealhulgas ise baaride pidamine,? tõdeb Laur. Tema sõnul oleks baare kõige mõttekam teatril endal pidada. Samuti on baarid tihti kaasatud teatrimaja muude ürituste osana.

Küsitletud teatritest oli Pärnu Endla ainus, kes praegu millegipärast saab ise baari pidada, seda linnavalitsuse loa alusel.

Pärnu teatri Endla direktor Ain Roosti sõnul saab Endla oma sissetulekutest poole riigieelarvest ning ülejäänu tuleb enda majandustegevusest, mida lubab teatri põhikiri.

?Riik võiks jätta selle õnge teatrile, kui ei suuda ise kala anda,? pidas Roost õigeks baaripidamisest laekunud tuluga kultuuri toetamist niigi kehvades eelarvetingimustes.