OMX Baltic0,52%274,36
OMX Riga0,2%881,87
OMX Tallinn0,51%1 738,13
OMX Vilnius0,54%1 040,03
S&P 5000,61%5 815,03
DOW 300,97%42 863,86
Nasdaq 0,33%18 342,94
FTSE 1000,19%8 253,65
Nikkei 2250,57%39 605,8
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%104,71

OMX Baltic0,52%274,36
OMX Riga0,2%881,87
OMX Tallinn0,51%1 738,13
OMX Vilnius0,54%1 040,03
S&P 5000,61%5 815,03
DOW 300,97%42 863,86
Nasdaq 0,33%18 342,94
FTSE 1000,19%8 253,65
Nikkei 2250,57%39 605,8
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%104,71

06.04.00, 18:03

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Telefon: meie bilansis pole 70 mln kroonist kohustust Q GSMile

ASi Eesti Telefon (ET) bilansis ei sisaldu 70 miljoni kroonine kohustus kaubamärki Q GSM kasutava ASi Ritabell ees, teatas ET pressiesindaja Anu Vahtra. Tänases Äripäeva siderubriigis väitis toimetaja Indrek Kald Ritabelli infole tuginedes, et Eesti Telefoni bilansis kajastub 70 miljoni kroonine kohustus Q GSMi ees.

Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetaja

'Küll aga peaks Q GSMi bilansis olema võlgu olev summa kohustusena ET ees,' sõnas Anu Vahtra. Ritabell on Vahtra kinnitusel ET-le võlgu nende kõnede pealt, mis Q GSMi võrgust on sisenenud ET võrku. 3. aprillil 1996. aastal kahe firma vahel sõlmitud võrkude vastastiku ühendamise lepingu kohaselt maksab ET kõnede eest, mis on algatatud ET võrgust, Q GSM aga kõnede eest, mis on algatatud tema võrgust.

Poolte vastastikusel kokkuleppel peatati Vahtra väitel sama lepingu lisa osas, mis käsitles kõnede lõpetamise tasu kõnede eest, mis ei ole ET võrgust algatatud (nn transiitkõned). ET pole peatatud lepingupunktile viidates maksnud transiitkõnede eest, kinnitas ET pressiesindaja. Mõlemad osapooled on teatanud, et soovivad vaidlusaluse küsimuse selginemist kohtus.

Kadi Heinsalu

Seotud lood

Sisuturundus

07.10.24, 10:49

“Kujuta ette, kui saaksid teada, et sadu inimesi on käinud salaja su elutoas?”

Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.