Seltsid pigistavad väikekliente

Niinimetatud varjatud kokkuhoiupoliitika parimad näited on oma arvukuse tõttu liiklus- ja vabatahtlik sõidukikindlustus. Iga päev juhtub kümmekond väiksemat ja natuke suuremat ?kõksu?.

?Selliste väikeste kõksude pealt on ju hästi mõnus kokku hoida,? lausub kindlustusõigusbüroo Amicor juhataja Aare-Mati Inglist. ?Hoides iga sellise kõksu pealt paar-kolm tuhat krooni kokku või jättes üldse mõne 15 000kroonine asja välja maksmata, siis see teeb kuu ja aasta kokkuvõttes väga kopsaka summa kokku.?

Klientide abitust seltside ees tunnistab ka Vandeni Kindlustusmaaklerite ASi nõunik Raul Källo. ?Advokaadi tunnitasu ulatub 1500 kroonini ning tavalise juhtumi puhulgi tuleb arvestada vähemalt kümnetunnise tööajaga, samuti võib adokaadile lisanduda protsent nõutavast summast,? kirjeldab ta seltsile julgust andvat olukorda.

Källo sõnul on kergemas olukorras suuremate kahjunõuetega ja maksejõulisemad kliendid. Suurklientidega kassi ja hiirt mängima hakates võib selts hea kliendi kaotada ning loomulikult viimase sõbrad ka.

Väiksemate kahjude väljamaksmisest keeldumise aluseks tuuakse sageli silmnähtavalt otsitud ja kentsakaid väiteid.

Inglist kirjeldab juhtumit, kus sõiduki esiklaasi purunemisel ei suutnud selts kuidagi selgusele jõuda, kas kindlustuspoliisile märgitud 3000 krooni esiklaasikindlustuse sätte taga on omavastutus või hoopiski klaasi kindlustusväärtus. Lemmikteemaks on ka vaidlus selle üle, kas tegu on kindlustusjuhtumiga või mitte: näiteks teise sõiduki ratta alt lennanud kivi puhul.

Miks kindlustusseltsid nii käituvad? ?Tõde on selles, et kindlustus pole heategevus, vaid äri,? väidab Inglist. ?Et äri oleks tulus, on mitmeid võimalusi.? Üheks selliseks on Inglisti sõnul lepingu tõlgendamine enda kasuks. Ideaalselt töötab see kindlustuses, kus lepingutingimused koostab selts. ?Kindlustusseltsid teavad suurepäraselt, et enamik kliente ei vaevu lepingut läbigi lugema,? märgib ta. ?Veel vähem otsitakse vastuseid lepingust tõusetuvatele kindlustustehnilistele ja õiguslikele küsimustele.?

Kahjukäsitlejate kirjutamata reegli kohaselt tuleb väljamakseid teha ainult siis, kui muudmoodi enam ei saa.

Inglisti sõnul lähevad seltsid julgelt välja kahe asja peale: esiteks on kindlustuslepingud müstiline valdkond, milles orienteerumine pole enamikule jõukohane, teiseks katkeb mingil hetkel kliendi kannatus ja ta lepib väiksema hüvitisega. Eriti lihtne on see mõne tuhande krooniste kahjude puhul.

Rahandusministeeriumis kindlustusvaldkonda kureeriv Veiko Tali tunnistab, et on mõnekuise kindlustusega tegelemise aja jooksul selle probleemiga kokku puutunud. Ministeerium saab tema sõnul olukorda parandada sellega, et juhul kui probleemid on tingitud seaduste kitsaskohtadest, võetakse need uut liikluskindlustuse seadust koostades arvesse.

Liikluskindlustuse Fondi abidirektor Mati Pais nõustub, et probleem pidevate vaidluste näol kindlustusvõtjate ja -andjate vahel on olemas. Kokkuhoiupoliitika see aga polevat.

Inimesed on liiklusõnnetusse sattudes lohakad ja seda eriti väiksemate müksude puhul, selgitab Pais eriarvamuste põhjust. Nimelt ei vormistata korralikult kohapeal liikluskahju.

Samas tunnistab ka Pais, et praegune liikluskindlustuse seadus on mitmeti tõlgendatav. ?Tekibki olukord, kus üks pool arvab, et tal on õigus, tegelikult on õigus aga kõigil,? räägib ta. Uus liikluskindlustuse seadus peaks neid kitsaskohti vältima, kuid millal see riigikokku jõuab, ei oska Pais, kes ise seda veel näinudki pole, öelda.

Viimase argumendina toob Pais tohutu petturite armee, kes kindlustusandjad üliettevaatlikuks on muutnud. Paisi sõnul on umbes iga viies kahjunõudja kahtlustatav kindlustuspettuses.

Mullu kahjumisse jäänud Liikluskindlustuse Fondil on vaidlusaluseid juhtumeid aastas umbes paarsada. Autohindade langemise tõttu on nüüd sagenenud vaidlused turuhinnast lähtuva hüvitise suuruse üle, mis on väiksem kui auto soetamishind.

Liikluskindlustuse süsteemi süüdistab seadusest küüniliselt mööda vaatamises turvatehnoloogiaga tegeleva firma ASi FiMa Eesti juhataja Aarne Toomsalu.

Sellist kahjukäsitlemise stiilinäidet, millega tema pärast 14 kuud tagasi toimunud röövkallaletungi kindlustusandjatelt tunda sai, nimetab Toomsalu seaduserikkumiseks ning tavainimese au ja väärikuse teotamiseks.

Nimelt sattus Toomsalu eelmise aasta veebruari õhtupoolikul kuritegeliku kallaletungi ohvriks. Riigikaitse Akadeemia läheduses Kase tänaval sõitis tema Hondale vastu kolme kurjategijaga äsja röövitud Tuule Lind takso. Selle ees tuigerdas tapmiskatsest pääsenud verine poomisjälgedega taksojuht, kes abi lootuses Toomsalu Honda külge klammerdus, rebides sellelt pamperi. Äärmiselt lumerohke ja raskete teeoludega ilma tõttu oli autodel raske üksteisest mööda pääseda, selle võimaluse tekitamiseks tegi röövitud Mercedes ründava kiirenduse, mis lõppes autode esisotsade kokkupõrkega ning Honda külje muljumisega takso poolt.

Politsei hinnangul hoidis Toomsalu oma otsustava tegevusega ära takso ärandamise ning päästis taksojuhi elu. Viimaks jäi Mercedes kinni lumehange, kust ta ka kolme kurjategija meeleheitlikest püüdlustest hoolimata välja ei tulnud. Kui Toomsalu autost välja tuli ja politseisse helistas, üritasid pätid põgeneda. Jälitamisest loobus ka politsei ning pisut hiljem röövisid mehed uue takso, mille juht tapeti.

?Kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumiseks otsib Liikluskindlustuse Fond järjekindlalt põhjusi ka pärast kurjategijate tabamist, vaatamata kindlustusinspektsiooni ettepanekule loobuda kokkuhoiust klientide huvide unarusse jätmise arvel ja sõiduki taastusremont nüüd juba tingimusteta hüvitada,? räägib Toomsalu.

Nimelt on Liikluskindlustuse Fondi arvamuse kohaselt liikluskahju korralikult vormistamata. Teiseks leidis fond, et Toomsalu tõkestas meelega kuritegu sõidukikahju hinnaga, jättes oma auto ise enne kokkupõrget keset teed.

Vastupidiselt fondi seisukohale ei saa Toomsalu firmat esindav advokaat sõidukikahju hüvitust nõuda kriminaalasja raames, mis algatati röövkallaletungi suhtes, sest esialgu sellele lisatud haldusasjad hiljem kriminaalprotsessi kohtumenetluseks vastavalt seadusele jälle lahutati.

Kuna fondi suhtumine kahjujuhtumi käsitlemisel on tekitanud FiMa Eestile sellist märkimisväärset kahju, mis faktiliselt sundis aktsiakapiali sissemakse ja laiendamise asemel seda hoopis totaalselt piirama, siis tegi Harju prokurör Loore Onk, kelle järelevalvealas märtsis kriminaalprotsessi menetleti, mulle ettepaneku kohtulahendi kaudu fondi vastu kahjutasunõue kätte saada, räägib Toomsalu. ?Olen kindel, et samasuguses olukorras on tuhandeid inimesi,? lausub ta.

Liikluskindlustuse Fondi asedirektori Mati Paisi sõnul Toomsalu juhtumit fondis veel uuritakse, kuid kahju peaks olema hüvitatud. Toomsalu väitel hüvitati talle aga vaid auto transportimisel parklasse tekkinud lisakahju.

Paisi kinnitusel pole ka Toomsalu ise kõiges päris korrektselt käitunud. Näiteks puudus firma autol volitus.

- õnnetusse sattudes tuleb olla võimalikult korrektne selle vormistamisel, halba ei tee lisaks liikluseeskirjadele ka liikluskindlustusseaduse tundmine

- loomisel on kindlustusvõtjate liit, mille liikmetele saab kehtestada kindla limiidi ulatuses tasuta kindlustus- ja õigusnõuannet. Liidu eesmärk on ka kindlustusalase koolituse organiseerimine ja üldise teadlikkuse tõstmine. Selle juurde luuakse ka andmebaas, kuhu jõuavad klientide kogemused ja hinnangud erinevate seltside kahjukäsitluse töö kohta. Nii tekib arvestatav statistika, millest tehtavad järeldused abiks tulevad. Kindlustusseltse distsiplineerib asjaolu, et potentsiaalsel kliendil on võimalik kahjukäsitluse kohta usaldusväärseid fakte saada ja selle põhjal otsustada, kus ta oma lepingud sõlmib.

- loodav kindlustusvõtjate liit soovib end kaasata seadusloomesse (nagu kindlustusseltside liit seda juba teeb), sest ükshaaval ei saa kliendid seaduste koostamisel kaasa rääkida. Seda ei saa teha ka kindlustusõigusbürood.

- luuakse kindlustuse vahekohus, kus on võimalik suuremaid ja põhimõttelisi vaidlusi lahendada kiiremini ja asjatundlikumate inimete poolt kui riiklikus kohtusüsteemis. Eelduseks on see, et õla paneksid alla mõlemad pooled, seltsid ja kindlustusvõtjad koos. Tagatud peaks olema ka kohtunike erapooletus.