Kas Mihkel Pärnoja peab ministrikohalt tagasi astuma?
Vaidluse sisu on erinevad lähenemisviisid energeetika, eriti põlevkivienergeetika ümberkujundamisele. Tarand keskkonnakaitse entusiastina näeb põlevkivienergeetikas ohtu ja pooldab, et selle kasutamine hääbuks. Ka mina toetan seda kaugemas perspektiivis, kuid oleme energeetika arenguteede suhtes eriarvamusel.
Ministrid astuvad tagasi valitsuse usalduse kaotuse korral või siis, kui koalitsioon või selle erakond ei suuda oma poliitilist programmi realiseerida. Ma ei näe praegu põhjust, miks ma peaksin tagasi astuma. Kui erakond peab seda vajalikuks, tuleb seda arutada. Minu teada on see ka plaanis. (EPL, 09.06)
Mina ei klaari teise erakonna siseasju, eks nad ise otsustavad, kas nad nõuavad Pärnoja tagasiastumist või ei. Aga selles vastasseisus olen mina kindlasti härra Tarandi poolel. Meie energeetika arenguprogramm näeb ette Eesti Energia monopoli murdmist. Paraku on härra Pärnoja läinud Eesti Energia paati. Üks minister peaks selles küsimuses siiski lähtuma Eestis kehtivatest seadustest.
Olin möödunud nädalal Budapestis Ida-Euroopa energeetika privatiseerimise konverentsil. Pean ütlema, et meie nägemuses meist arengus maha jäänud Gruusia, Kasahstan, Moldova, Ukraina jt, kõik on esimese tööna oma monopolid lõhkunud. Privatiseerimise ja turusituatsiooni esimeseks sammuks on vertikaalse monopoli likvideerimine. Meie, kes me peame ennast väga eesrindlikuks turumajanduslikuks riigiks, ei ole esimesegi sammuga hakkama saanud. Naeruväärne.
Ma ei julgeks praegu küll nii öelda, et Pärnoja peab tagasi astuma. Tegu on Pärnoja ja Tarandi erinevate arusaamadega energeetika tulevikust. Pärnoja on minister ja kannab kindlat vastutust ministrina. Ja minul puudub info, et ta seal oleks millegi sellisega hakkama saanud, et ta peaks tagasi astuma.
Teine asi on Mõõdukate sisemine olukord. Tarand on erakonna esimees. Ja kui Mõõdukate arusaamine energeetika tulevikust on üks ja Pärnoja on läbi ministeeriumi ajanud teistsugust poliitikat, siis arvatavasti ei saaks Pärnoja esindada Mõõdukaid. Aga mul puudub info, et Mõõdukatel oleks mingi teistsugune arusaamine energeetikapoliitikast, kui Pärnoja ajanud on. Andres Tarand on kogu aeg öelnud, ja õigesti öelnud, oma mõtteid välja ja Pärnoja on sellele oponeerinud. Aga tagasiastumine on poliitiline samm, selleks peab olema väga selge põhjus. Minul ei ole Pärnoja tööle midagi ette heita. Endise majandusministrina olen enam-vähem kursis, kuskohal see tegevusmaa seal on ja ütlen, et Pärnoja on asju, mis majandusministri pädevusse kuuluvad, suhteliselt jõuliselt teinud.