Mida teha, et Eestis oleks investeeringuid meelitav tööjõud?

Kutseharidussüsteemi saaks toimima ja kvaliteetseks, kui teha otsus, et selliseid keskusi, nagu näiteks minu juhatada praegu on, tuleb Eestisse 7 või 8 ? polüfunktsionaalseid keskusi. Kahe aasta jooksul saab 30 miljonit iga keskus investeeringuteks ? nii infrastruktuuri, kui seadmete peale. Õpetajad on meil täna olemas, noorsugu on ka veel olemas.

Kaheksa keskust korda panna ei ole isegi eelarvekoormuseks väga suur. Siis oleks vait see laul, et meil ei ole seadmeid, mille peal õpetada, meil ei ole seda ja teist. Seal oleks nii esmataseme õpe, täiskasvanute koolitus, ümber- ja täiendõpe jne. Ja see oleks koht, kuhu oleks tööandjal võimalik minna nõu küsima. Seda tuleks teha kohe. Vastasel korral laguneb varsti kõik, käärid tööandja ja kutsehariduskooli vahel järjest suurenevad.

Ma ei ole nende poolt, kes ütlevad, et meie kutseharidus ei anna midagi. Spetsialistid, keda meie viimastel aastatel olema võtnud, on näidanud ennast heast küljest. Koolid tehnikakoolidest kuni kõrgkoolideni teevad tööd ja annavad häid spetsialiste. Muidugi, üldine Eesti suundumus on, et meie tulevik on ainult IT ja haldusjuhtimine. Täna mehaanikaerialad ja elektrotehnikaerialad on natuke kehvemas seisus ja riik lõikab sealt riiklikult finantseeritavaid kohti maha. Mehaanikaerialad on ikkagi veel küllalt perspektiivsed Eestile. Oleme ettevõttes ise teinud koostööd kõrgkoolide ja Võru kutsehariduskeskusega jt.