27. juuli 2000
Jaga lugu:

Mida teha, et Eestis oleks investeeringuid meelitav tööjõud?

Kutseharidussüsteemi saaks toimima ja kvaliteetseks, kui teha otsus, et selliseid keskusi, nagu näiteks minu juhatada praegu on, tuleb Eestisse 7 või 8 ? polüfunktsionaalseid keskusi. Kahe aasta jooksul saab 30 miljonit iga keskus investeeringuteks ? nii infrastruktuuri, kui seadmete peale. Õpetajad on meil täna olemas, noorsugu on ka veel olemas.

Kaheksa keskust korda panna ei ole isegi eelarvekoormuseks väga suur. Siis oleks vait see laul, et meil ei ole seadmeid, mille peal õpetada, meil ei ole seda ja teist. Seal oleks nii esmataseme õpe, täiskasvanute koolitus, ümber- ja täiendõpe jne. Ja see oleks koht, kuhu oleks tööandjal võimalik minna nõu küsima. Seda tuleks teha kohe. Vastasel korral laguneb varsti kõik, käärid tööandja ja kutsehariduskooli vahel järjest suurenevad.

Ma ei ole nende poolt, kes ütlevad, et meie kutseharidus ei anna midagi. Spetsialistid, keda meie viimastel aastatel olema võtnud, on näidanud ennast heast küljest. Koolid tehnikakoolidest kuni kõrgkoolideni teevad tööd ja annavad häid spetsialiste. Muidugi, üldine Eesti suundumus on, et meie tulevik on ainult IT ja haldusjuhtimine. Täna mehaanikaerialad ja elektrotehnikaerialad on natuke kehvemas seisus ja riik lõikab sealt riiklikult finantseeritavaid kohti maha. Mehaanikaerialad on ikkagi veel küllalt perspektiivsed Eestile. Oleme ettevõttes ise teinud koostööd kõrgkoolide ja Võru kutsehariduskeskusega jt.

Skandinaavias on ka praegu mehaanikute õpetamise alal kehv seis. Nemad lõpetasid ka teatud erialad ära. Selle tõttu see töö pressibki siia meile.

Esiteks tuleb regionaliseerida kutseharidus. Riik ei suuda hoomata kogu tööjõuturgu. Praegu funktsioneerib kutseharidus rohkem oma sisemistest huvidest lähtuvalt ja tööjõuturuga efektiivseid sisestamismehhanisme ei ole. Kuigi on olemas kutsenõukogud mitmete erialade jaoks. Lihtsam oleks asjale läheneda, kui pärast haldusreformi (maakonnad valdadeks, vallad osavaldadeks) munitsipaliseerida kutsekoolid.

Tervikuna kogu kutseharidust reformida ei ole lihtne, sest ega me ei tea, millega välisfirmad sisse tahavad tulla. See on täiesti prognoosimatu.

Teine asi on raha. Õppebaasi ei ole. Kutseharidus on kallis. Aga seda võib ka teha nii, nagu ta mitmetes riikides on ? võetakse inimene kutseõppesse mitte kooli, vaid ettevõttesse. Võib teha nii, et paremini liita ettevõtete võimalused nii kodu kui välismaal ja koolis. Sümbioos ? teooria koolis ja tootmisõpe ettevõttes. See aitaks ka raha säästa.

Jaga lugu:
Hetkel kuum