OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

14.09.00, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Enim riigi raha teedeehitusele

Kristel Raesaar

Riiklike investeeringute programmis (RIP) sisalduvad Eestile kõige tähtsamad suurprojektid, mille elluviimist tuleb kavandada mitme aasta peale. ?Seal pole muidugi kõik investeeringud, vaid ainult strateegiliselt tähtsad objektid, mille maksumus on üle 50 miljoni krooni ja mida rahastatakse osaliselt välislaenu või -abiga,? selgitab Meelis Steinberg rahandusministeeriumi eelarveosakonnast.

2001.?2004. aasta RIPis on 83 projekti. Kõige rohkem raha kulub lähiaastatel Eesti infrastruktuuri parandamisele ? teede- ja sideministeeriumi tegevusvaldkonda läheb 5,2 miljardit krooni ehk ligi kolmandik kogu investeeringute programmist.

4,6 miljardit krooni RIPi rahast läheb keskkonnakaitsele. Sotsiaalministeeriumi tegevusalas tehtavaid investeeringuid on RIPis 2,1 miljardit krooni, kultuuriministeeriumil 2 miljardit ja kaitseministeeriumil 1,8 miljardit krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokku on RIPis ette nähtud raha 17,5 miljardit krooni, millest 3,1 miljardit on tänaseks juba investeeritud.

Projektide kogumaksumusest tuleb riigieelarvest ainult 48 protsenti, muu raha peaks laekuma laenude ja välisabina.

Ministeeriumide taotluste alusel kokku pandud investeeringute programmis kajastub ametnike optimism tuleviku suhtes ? kui järgmise aasta eelarveprojekti lubas rahapuudus RIPi projektide jaoks sisse kirjutada vaid 586 miljonit krooni, siis 2002., 2003. ja 2004. aastal peaks riigieelarvest RIPi projektidele jaguma juba üle miljardi krooni igal aastal.

?See kasv on tõepoolest liiga järsk, päris kahekordseks neid summasid kasvatada ei saa,? nendib Steinberg. ?Teeme valitsusele ettepaneku järgmiste aastate koormust natuke leevendada ? maksimaalselt võiksid need summad olla igal aastal kusagil 800?900 miljonit krooni.?

Järgmisel aastal kavatseb valitsus kulutada RIPis sisalduvatele projektidele kokku 1,772 miljardit krooni. Sellest kolmandik tuleb riigieelarvest ja 608 miljonit krooni välisabina.

Kristel Raesaar

Seotud lood

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Uudised

04.07.25, 16:41

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Uudised

04.07.25, 18:59

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Majandustulemused

04.07.25, 15:33

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Saated

04.07.25, 15:37

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Majandustulemused

05.07.25, 06:00

Kristjan Rahu firma maksis pea 12 miljonit eurot omanikutulu

Viimased uudised

Uudised

06.07.25, 17:17

Poola taastab piirikontrolli Leedu ja Saksamaaga

Uudised

06.07.25, 15:25

Elon Musk loob USAsse uue erakonna

Uudised

06.07.25, 15:00

Raadiohommikus: julgelt investeerivad ettevõtjad

Uudised

06.07.25, 13:10

Väino Kaldoja kopter kukkus merre

Täiendatud!

Uudised

06.07.25, 10:31

Hiina krabab kaevandusi üle maailma aina hoogsamalt

Uudised

06.07.25, 07:00

Raadiohitid: aeglane majanduskasv ja ootamatud investeerimisriskid

Majandustulemused

06.07.25, 06:00

Ott Tänaku firma kasum vähenes, dividend kasvas 2,2 miljonini

Selgus Mustamäe spaa osaluse hind

Börsiuudised

05.07.25, 19:00

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Eesti tuntumatest ettevõtjatest kasutavad Airbusi helikopterit H130 Oleg Gross ja Väino Kaldoja.

Väino Kaldoja kopter kukkus merre

Täiendatud!

Tartusse õppima pääsejal tuleb leida endale elukoht, mida pakutakse mitmes hinna- ja mugavusklassis.

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Väino Kaldoja kopter kukkus merre

Täiendatud!

Tänavusel autorallihooajal näitab Ott Tänak (paremal) koos kaardilugeja Martin Järveojaga head minekut. Viimati võitis tandem Hyundai ralliautoga maailmameistrivõistluste etapi juuni lõpus Kreekas.

Ott Tänaku firma kasum vähenes, dividend kasvas 2,2 miljonini

Selgus Mustamäe spaa osaluse hind

Kristjan Liivamägi näeb investorina potentsiaali Saksamaal, pannes sealsetesse ettevõtetesse ka oma raha.

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Majandusteadlane ja investor Kristjan Liivamägiga tehtud intervjuu oli selle nädala üks kuulatuim.

Raadiohitid: aeglane majanduskasv ja ootamatud investeerimisriskid

Raskustes automüüja suutis aastaid saada Coop Panga raha, kuigi krahhi ennustavad märgid olid juba siis õhus. Fotol Coop Panga hoone Tallinnas Maakri tänaval.

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Raadiohommikus: julgelt investeerivad ettevõtjad

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi lõpetanud Hanna Loora Pulst tutvus investeerimisega juba 13aastaselt.

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Nike pole paljude tarbijate jaoks enam eelistus, sest konkurents on suurenenud. Fotol on oksjonile pandud korvpallijalatsid Air Jordan 1, mida kandis mängudes selle ala legend Michael Jordan 1985. aastal.

Nike näeb vaeva, et saada tagasi nii aktsiate kui ka tossude sära

Swedbanki klientide tehingustatistika näitab, et välismaistest aktsiatest ostetakse enim kokku Euroopa väärtpabereid ja müüakse USA omi.

LHV ja Nvidia aktsiad visati Swedbankis hoogsalt müüki

Praegu Luminori pensionifondide raha liigutav Vahur Madisson töötas kümmekond aastat tagasi ka SEBs.

Luminori fondijuht: panustame Balti regiooni alternatiivsetele fondidele

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 10 p 15 t
Toimumiskoht:
Tallinn