Kristel Raesaar • 13 september 2000

Enim riigi raha teedeehitusele

Riiklike investeeringute programmis (RIP) sisalduvad Eestile kõige tähtsamad suurprojektid, mille elluviimist tuleb kavandada mitme aasta peale. ?Seal pole muidugi kõik investeeringud, vaid ainult strateegiliselt tähtsad objektid, mille maksumus on üle 50 miljoni krooni ja mida rahastatakse osaliselt välislaenu või -abiga,? selgitab Meelis Steinberg rahandusministeeriumi eelarveosakonnast.

2001.?2004. aasta RIPis on 83 projekti. Kõige rohkem raha kulub lähiaastatel Eesti infrastruktuuri parandamisele ? teede- ja sideministeeriumi tegevusvaldkonda läheb 5,2 miljardit krooni ehk ligi kolmandik kogu investeeringute programmist.

4,6 miljardit krooni RIPi rahast läheb keskkonnakaitsele. Sotsiaalministeeriumi tegevusalas tehtavaid investeeringuid on RIPis 2,1 miljardit krooni, kultuuriministeeriumil 2 miljardit ja kaitseministeeriumil 1,8 miljardit krooni.

Kokku on RIPis ette nähtud raha 17,5 miljardit krooni, millest 3,1 miljardit on tänaseks juba investeeritud.

Projektide kogumaksumusest tuleb riigieelarvest ainult 48 protsenti, muu raha peaks laekuma laenude ja välisabina.

Ministeeriumide taotluste alusel kokku pandud investeeringute programmis kajastub ametnike optimism tuleviku suhtes ? kui järgmise aasta eelarveprojekti lubas rahapuudus RIPi projektide jaoks sisse kirjutada vaid 586 miljonit krooni, siis 2002., 2003. ja 2004. aastal peaks riigieelarvest RIPi projektidele jaguma juba üle miljardi krooni igal aastal.

?See kasv on tõepoolest liiga järsk, päris kahekordseks neid summasid kasvatada ei saa,? nendib Steinberg. ?Teeme valitsusele ettepaneku järgmiste aastate koormust natuke leevendada ? maksimaalselt võiksid need summad olla igal aastal kusagil 800?900 miljonit krooni.?

Järgmisel aastal kavatseb valitsus kulutada RIPis sisalduvatele projektidele kokku 1,772 miljardit krooni. Sellest kolmandik tuleb riigieelarvest ja 608 miljonit krooni välisabina.

Hetkel kuum