Kohus mõistis Imbile 56 miljonit

?Kaebame selle otsuse kindlasti edasi,? ütles Ühispanga pressiesindaja Eero Raun eile.

Imbit esindav advokaat Kalev Bachmann kinnitas, et usub Imbi võitu ka ringkonnakohtus. Bachmanni sõnul esitab Imbi tõenäoliselt samuti apellatsiooni, sest esimese astme kohus ei nõudnud pangalt välja intresse. ?Imbi ei ole saanud seda raha kasutada ja investeerida. Raha on seisnud pangas ja meil peaks olema õigus intresse saada,? selgitas ta.

Linnakohus mõistis pankrotis A.O. Imbile Ühispangalt välja raha, mis jäi 90ndate algul kinni Venemaa Välismajanduspanka. Viimast kasutas korrespondentpangana Põhja-Eesti Aktsiapank (PEAP), mille õigusjärglane Põhja-Eesti Pank ühendati Ühispangaga 1997. aastal.

Seni on nii Ühispanga kui ka Eesti Panga esindajad väitnud, et VEBis külmutatud korrespondentarveid ega ka PEAPi klientide nõudeid ei võtnud üle Ühispank, vaid need koondati selleks riigikogu otsusega loodud keskpanga juures tegutsevasse VEB Fondi, millel vara sisuliselt puudub.

?Ühispank on kindel, et neid nõudeid pole Ühispank üle võtnud,? lausus Eero Raun eile.

Kohus otsustas siiski, et Imbil on õigus raha saada just Põhja-Eesti Panga õigusjärglaselt Ühispangalt, sest pole tõendeid, et PEP oleks VEB Fondile sinna koondatud nõuetega seonduva raha üle andnud. ?Ma küsisin ka kohtus, et kuidas te neid nõudeid sinna fondi koondasite, kui selle kohta pole ühtegi dokumenti,? lausus Bachmann. ?Nõudeid saab üle anda ainult kas mõlema poole allkirjaga lepingute alusel või sundvõõrandamise teel, mida pole toimunud. Ka kohus märkis, et riigikogu otsus oli poliitiline otsus, mis pole kohtule siduv.?

VEBi kontode külmutamise tõttu raha kaotanud Saare Kalurit ja Pärnu Kalurit esindava advokaadi Priit Läti sõnul on tõenäoline, et Imbi võit innustab kohtu poole pöörduma ka teisi firmasid, kelle raha Venemaale kinni jäi.

Lätt ei osanud veel öelda, kas kavatseb ka oma klientide raha Ühispangalt kohtus välja nõuda. ?See linnakohtu otsus oli kindlasti üks asjaolu meie edasiste sammude planeerimisel,? märkis ta.

Kohtuprotsessis osales kolmanda isikuna VEB Fondi juhataja Vladimir Mihhailov, kes toetas Ühispanga seisukohti ja palus jätta Imbi hagi kohtul rahuldamata.

Eile ei osanud Mihhailov öelda, kas Imbile soodne kohtulahend tema seisukohta muudab. ?Nõuete koondamise VEB Fondi otsustas riigikogu. Ma ei ole jurist ja ei oska seda otsust hinnata ega tõlgendada,? ütles ta.

Venemaa Välismajanduspanka jäi 90ndate algul kinni kokku umbes 80 miljonit dollarit välistehinguid teha soovinud Eesti pankade klientide raha.

1993. aastal otsustas riigikogu koondada pankade klientide nõuded VEB Fondi, mille ülesandeks sai aidata Eesti isikutel raha Venemaalt kätte saada. Skeemi üks eesmärk oli päästa korrespondentarvete külmutamise tõttu raskustesse sattunud pangad pankrotist.

Seni pole VEB Fondi andmeil ükski Eesti ettevõte raha Moskvast kätte saanud.