Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kogu tõde ametiühingutest

    ?Mis müstika need ametiühingud on?? küsib endalt viimasel ajal iga mõistusega ettevõtja. ?Millega, jumala pärast, on tegemist? Mida nad tahavad, milleks, kellele??
    Ametiühingute juured on 19. sajandi Inglismaal, kus industrialiseerimise tulemusel tõusis investeerimine masinate efektiivsusse niivõrd, et selle tulemusel palgati vähem inimesi. Teatud hulk töölisi otsustas, et masinad on süüdi selles, et nad on töötud. Tekkis nn masinalõhkujate liikumine, mis on ka moodsa ametiühinguliikumise alus.
    Üldiselt on ka ametiühingute ideoloogia sama masina lõhkumise mentaliteet. Nad vihkavad konkurentsi, vaba valikut, investeeringuid, turumajandust, tehnikat, elektrit ja heaolu. Nende ideaaliks on endiselt tahmase näoga proletariaat, kes käib ustavalt miitingutel ning streigib ilma vaidlemata.
    Pidevalt räägivad ametiühinglased ja muud sotsialistid ?sotsiaalsest õiglusest?, ?sotsiaalsest tasakaalust? ja ?sotsiaalsest dialoogist?. Loomulikult on see vaid täiesti sisutühi marksistlik allegooria. Nad kujutavad ennast ette kui kõikide töötajate, proletariaadi esindajaid ning valitsus on nende terminoloogias ?ühiskonna vahekohtunik?. Eestis on selline fiktsioon eriti väärakas, kuivõrd ametiühingute tegelik liikmeskond on marginaalne ning tegelik sisu peitub ühe erakonna ripatsiks olemises. Aga ettekujutlusvõime on muljetavaldav. Jälle, uuesti on ametiühingul uued nõudmised riigile ja ettevõtjatele. Jälle kõrgemat miinimumpalka, veel kõrgemat töötu abiraha, rohkem ja keerulisemaid regulatsioone. Väidetavalt, et takistada töötust, tagada ?õiglane? sissetulek ja ?sotsiaalne dialoog?.
    Tegelikult on tõde loomulikult hoopis vastupidine. Miinimumpalk on läbi ajaloo olnud ametiühingute üks lemmikteemasid, kuna see tekitab töötust. Just töötust ametiühingusse mittekuuluvate inimeste seas ning ?kaitstes? ametiühinguliikmeid võimalike madalama palga vastuvõtjate ees. Seega tagab miinimumpalk kõrgema palgataseme ametiühingusse kuuluvatele töölistele, mis on ka ametiühingulaste eesmärk.
    Teaduslik empiiriline tõestus üle maailma tõestab traagiliselt, et miinimumpalk ründab kõige teravamalt just noori ja naisi, kellel on niigi raskem tööd leida.
    Kujutagem ette, et puidutöökojas valmistavad kaste kümme meest erineva tootlikkusega. Oletame, neist noorima, Jaani tootlikkus on 10 kasti ehk 100 kr lisaväärtust päevas ehk ca 12 kr/tunnis. Oletame nüüd, et valitsus tõstis oma määrusega ametiühingu survel miinimumpalka 15 kroonini töötunni eest. Mida puutöökoja omanik nüüd tegema peaks? Ta loomulikult märkab, et Jaani tootlikkus on madalam kui palk, mida ta seaduse järgi maksta tohib. Tulemus on, et Jaan on töötu ja puiduettevõtjal on päevas 10 kasti vähem müügiks. Kõik ? Jaan, ettevõtja ja tarbijad ? on kaotajad.
    Kas ametiühingud tõesti kujutavad ette, et alampalk sunnib töötajat hoidma tööl ka siis, kui ta tootlikkus on alla miinimumpalga? See on äärmuslik rumalus. Loomulikult on iga ettevõtja, teenides oma tarbijate, oma kuningate, parimaid huve, sunnitud vallandama töölise, kellele ta ei saa maksta palka, mis ei vasta tema panusele.
    Ametiühingud on kõige tugevamad avalikus sektoris. Lihtne lahendus tõeliselt õiglase, turupalga tekitamiseks on tulemuspalga loomine, mis on töös ja nende riiklike asutuste erakätesse andmine. Alles siis hakkavad inimesed saama õiglast palka. Palka vastavalt sellele, kui hästi teenivad nad teisi inimesi.
    Ametiühingud ähvardavad streigiga. Nad tahavad töö ostjate käest raha välja pressida. Kujutage ette, kui läheksite poodi ja kõik kaupmehed ütleks, et maksa 15% rohkem või muidu kaupa ei saa. Samal ajal on seadusega keelatud mõnest teisest kauplusest osta. See on kuritegevus ja nii ongi ametiühingud olnud kogu maailmas üks organiseeritum kuritegevuse vorm.
    Aga hakkaks vastu. Ütleme, et ei osta teie teenuseid. Meie, vabad inimesed, ostame sealt, kust me ise tahame. Aga järsku teeks ametiühinguile endile külma. Teeks lokauti paar päeva. Mis nägu siis need tegelased on. Head ettevõtjad, proovige järgi!
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.