• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kogu tõde ametiühingutest

    ?Mis müstika need ametiühingud on?? küsib endalt viimasel ajal iga mõistusega ettevõtja. ?Millega, jumala pärast, on tegemist? Mida nad tahavad, milleks, kellele??
    Ametiühingute juured on 19. sajandi Inglismaal, kus industrialiseerimise tulemusel tõusis investeerimine masinate efektiivsusse niivõrd, et selle tulemusel palgati vähem inimesi. Teatud hulk töölisi otsustas, et masinad on süüdi selles, et nad on töötud. Tekkis nn masinalõhkujate liikumine, mis on ka moodsa ametiühinguliikumise alus.
    Üldiselt on ka ametiühingute ideoloogia sama masina lõhkumise mentaliteet. Nad vihkavad konkurentsi, vaba valikut, investeeringuid, turumajandust, tehnikat, elektrit ja heaolu. Nende ideaaliks on endiselt tahmase näoga proletariaat, kes käib ustavalt miitingutel ning streigib ilma vaidlemata.
    Pidevalt räägivad ametiühinglased ja muud sotsialistid ?sotsiaalsest õiglusest?, ?sotsiaalsest tasakaalust? ja ?sotsiaalsest dialoogist?. Loomulikult on see vaid täiesti sisutühi marksistlik allegooria. Nad kujutavad ennast ette kui kõikide töötajate, proletariaadi esindajaid ning valitsus on nende terminoloogias ?ühiskonna vahekohtunik?. Eestis on selline fiktsioon eriti väärakas, kuivõrd ametiühingute tegelik liikmeskond on marginaalne ning tegelik sisu peitub ühe erakonna ripatsiks olemises. Aga ettekujutlusvõime on muljetavaldav. Jälle, uuesti on ametiühingul uued nõudmised riigile ja ettevõtjatele. Jälle kõrgemat miinimumpalka, veel kõrgemat töötu abiraha, rohkem ja keerulisemaid regulatsioone. Väidetavalt, et takistada töötust, tagada ?õiglane? sissetulek ja ?sotsiaalne dialoog?.
    Tegelikult on tõde loomulikult hoopis vastupidine. Miinimumpalk on läbi ajaloo olnud ametiühingute üks lemmikteemasid, kuna see tekitab töötust. Just töötust ametiühingusse mittekuuluvate inimeste seas ning ?kaitstes? ametiühinguliikmeid võimalike madalama palga vastuvõtjate ees. Seega tagab miinimumpalk kõrgema palgataseme ametiühingusse kuuluvatele töölistele, mis on ka ametiühingulaste eesmärk.
    Teaduslik empiiriline tõestus üle maailma tõestab traagiliselt, et miinimumpalk ründab kõige teravamalt just noori ja naisi, kellel on niigi raskem tööd leida.
    Kujutagem ette, et puidutöökojas valmistavad kaste kümme meest erineva tootlikkusega. Oletame, neist noorima, Jaani tootlikkus on 10 kasti ehk 100 kr lisaväärtust päevas ehk ca 12 kr/tunnis. Oletame nüüd, et valitsus tõstis oma määrusega ametiühingu survel miinimumpalka 15 kroonini töötunni eest. Mida puutöökoja omanik nüüd tegema peaks? Ta loomulikult märkab, et Jaani tootlikkus on madalam kui palk, mida ta seaduse järgi maksta tohib. Tulemus on, et Jaan on töötu ja puiduettevõtjal on päevas 10 kasti vähem müügiks. Kõik ? Jaan, ettevõtja ja tarbijad ? on kaotajad.
    Kas ametiühingud tõesti kujutavad ette, et alampalk sunnib töötajat hoidma tööl ka siis, kui ta tootlikkus on alla miinimumpalga? See on äärmuslik rumalus. Loomulikult on iga ettevõtja, teenides oma tarbijate, oma kuningate, parimaid huve, sunnitud vallandama töölise, kellele ta ei saa maksta palka, mis ei vasta tema panusele.
    Ametiühingud on kõige tugevamad avalikus sektoris. Lihtne lahendus tõeliselt õiglase, turupalga tekitamiseks on tulemuspalga loomine, mis on töös ja nende riiklike asutuste erakätesse andmine. Alles siis hakkavad inimesed saama õiglast palka. Palka vastavalt sellele, kui hästi teenivad nad teisi inimesi.
    Ametiühingud ähvardavad streigiga. Nad tahavad töö ostjate käest raha välja pressida. Kujutage ette, kui läheksite poodi ja kõik kaupmehed ütleks, et maksa 15% rohkem või muidu kaupa ei saa. Samal ajal on seadusega keelatud mõnest teisest kauplusest osta. See on kuritegevus ja nii ongi ametiühingud olnud kogu maailmas üks organiseeritum kuritegevuse vorm.
    Aga hakkaks vastu. Ütleme, et ei osta teie teenuseid. Meie, vabad inimesed, ostame sealt, kust me ise tahame. Aga järsku teeks ametiühinguile endile külma. Teeks lokauti paar päeva. Mis nägu siis need tegelased on. Head ettevõtjad, proovige järgi!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Raadiohommikus: kui palju kallinevad kinnisvara, kütus ja autod?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.