Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa ärieliit pooldab eurot

    Kaks päeva enne Taani euroreferendumit tutvustasid Euroopa tippärimehed Hannoveris Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtjatele ja ajakirjanikele oma nägemust euro kasutuselevõtust, sellega kaasnevaid plusse ja miinuseid. Tavapäraselt kostis ka tunnustavaid sõnu Eesti kui kiiresti areneva ja perspektiivika riigi kohta.
    Volkswageni juhatuse esimees Carl H. Hahn märgib, et kunagi varem pole Kesk- ja Ida-Euroopa riigid nii kiiresti lääne poole liikunud. Hahni hinnangul on euro juba enne kasutuselevõtmist mõjutanud Euroopa majandust. ?Meeldib see meile või mitte, riikide majanduslik iseseisvus kaob koos euro kasutuselevõtuga,? nendib ta.
    Hahni sõnul avab euro kasutuselevõtt koos tehnoloogiliste muutustega läbipääsu tohutule hulgale seni veel kaardistamata tegevusaladele. Nii valitsused, äriringkonnad kui ka tarbijad on õppinud kiiresti muutuvate turgude eeliseid kasutama. ?Vaid mõned ametiühingud jätkavad tegutsemist 19. sajandi reeglite järgi ja nende liikmed maksavad selle eest,? ütleb Hahn.
    Hahn rõhutab ka infotehnoloogia tähtsust. ?Nägin just mõned päevad tagasi väga heal tasemel infotehnoloogilist arengudokumenti, mille oli koostanud Eesti valitsus,? lausub ta. ?Sel kombel kindlustatakse riigi tulevikku.?
    Konkreetse näite euro kasutuselevõtust toob seminaril Siemensi asepresident ja pearaamatupidaja Bernd Stecher. Alates 1. oktoobrist 1999 käib Siemensi raamatupidamine ja aruandlus eurodes. Stecheri sõnul soodustab euro kasutuselevõtt äriajamist just Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Samas rõhutab Stecher, et enneaegne osalemine Euroopa rahaliidus on äärmiselt riskantne. ?Seetõttu on põhjalikkus siin kiirusest tähtsam,? kinnitab Stecher.
    Royal Philips Electronicsi europrojekti juht Ton Ruhe räägib, et tema ettevõte hakkas aruandlust eurodes esitama kohe pärast Euroopa Majandus- ja Rahandus Ühenduse asutamist. Tema sõnul on kuus olulist majanduslikku faktorit, mida tuleb ettevõttes euro kasutuselevõtu korral jälgida. Need on rahavood, kulud, rahastamine, firmasisesed ülekanded, kauplemishinnad- ja turud.
    Ruhe lisab, et kuna aina vähem Kesk- ja Ida-Euroopa maid kannatab kõrge inflatsiooni käes, on ka aina keerulisem õigustada kehtiva valuuta muutmist euroks. Läänes tegutsevate ettevõtjate hinnangul pole sinna võimalik jõuda läänelike eetikanormideta. Lajos Bokros Maailmapangast paneb Ida-Euroopa ärimeestele südamele usaldatavuse ja aususe olulisust. ?Mitmetes väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes on siiani kasutusel kahekordne raamatupidamine,? nendib Ungari päritolu Bokros.
    Antti Heinonen Euroopa Keskpangast väidab, et euro kasutuselevõtt toob kaasa suuri muutusi eriti nendes riikides, kus on juba praegu palju tehinguid euro piirkonnaga. Heinonen rõhutab sarnaselt teiste ettevõtjatega, et euro kasutuselevõtt tuleb põhjalikult ette valmistada, et ükski osapool kahju ei kannaks.
    Nestle?i aupresident Helmut Maucher kinnitab, et lõpuks saame me euro kasutuselevõtust rohkem kasu, kui me praegu arvatagi oskame.
    Maucher lisab, et probleeme valmistab praegu euro madal kurss dollari suhtes. Tema hinnangul osutab see tõsiasjale, et investorid üle maailma pole siiani täielikult veendunud Euroopa majandus- ja rahapoliitika tugevuses.
    Maucher hoiatab, et euroliidu laienemine ja euro kasutuselevõtt ei saa olema lihtne. Samas tekib selle tulemusena Euroopas võimas majanduspiirkond, mis on võimeline võistlema ülejäänud maailmaga. ?Ilmselgelt loob üks raha ja hiigelsuur turg praegustele Euroopa Liidu ettevõtetele uusi võimalusi ja väljakutseid,? ütleb Maucher. ?Samuti avardab see tulevaste liikmesriikide ekspordivõimalusi.?
    Maucher avaldab tunnustust liitumissooviga riikides tehtud tööle. ?90 000 lehekülge õigusloomet tuleb neil kohandada ja sisse viia,? märgib ta.
    Nestle?i aupresident rõhutab, et Euroopa Liidu laienedes ei tohi aeglasemalt arenevad liikmed hakata takistama üldist arengut. Seetõttu peavad sellised riigid lähiaastatel tunduvalt tõhustama arenenud lääneriikide poole liikumist.
    Euroopa Liidu 15 liikmesriigist kuulub praegu rahaliitu 11 riiki. 2001. aasta 1. jaanuaril lisandub neile Kreeka. Lisaks Taanile ei ole rahva meeleolu euro kasutuselevõtuks soodne ka Suurbritannias ja Rootsis, kus kavandatakse vastavat referendumit 2002. või 2003. aastal.
    Eesti peab euro kasutuselevõtuks kõigepealt liituma Euroopa Liiduga. Praeguste ennustuste kohaselt ei juhtu see enne 2003. aastat. Seejärel on pärast kaheaastast üleminekuperioodi võimalik euro kasutusele võtta. Eesti euro kasutuselevõtu töögrupp on soovitanud juhul, kui liitumine peaks toimuma pärast 2003. aastat, kaaluda euro varasemat kasutuselevõttu.
    Eestis on euro kasutusele võtmisesse seni kas ükskõikselt või pigem pooldavalt suhtutud. Analüütikute hinnangul suurendab euro majanduse läbipaistvust, mis omakorda peaks suurendama välisinvestorite huvi Eesti vastu.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
USA järelevalve hoiatab: Vene oligarhid üritavad kinnisvara osta
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.

Olulisemad uudised

Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.