• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa ärieliit pooldab eurot

    Kaks päeva enne Taani euroreferendumit tutvustasid Euroopa tippärimehed Hannoveris Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtjatele ja ajakirjanikele oma nägemust euro kasutuselevõtust, sellega kaasnevaid plusse ja miinuseid. Tavapäraselt kostis ka tunnustavaid sõnu Eesti kui kiiresti areneva ja perspektiivika riigi kohta.
    Volkswageni juhatuse esimees Carl H. Hahn märgib, et kunagi varem pole Kesk- ja Ida-Euroopa riigid nii kiiresti lääne poole liikunud. Hahni hinnangul on euro juba enne kasutuselevõtmist mõjutanud Euroopa majandust. ?Meeldib see meile või mitte, riikide majanduslik iseseisvus kaob koos euro kasutuselevõtuga,? nendib ta.
    Hahni sõnul avab euro kasutuselevõtt koos tehnoloogiliste muutustega läbipääsu tohutule hulgale seni veel kaardistamata tegevusaladele. Nii valitsused, äriringkonnad kui ka tarbijad on õppinud kiiresti muutuvate turgude eeliseid kasutama. ?Vaid mõned ametiühingud jätkavad tegutsemist 19. sajandi reeglite järgi ja nende liikmed maksavad selle eest,? ütleb Hahn.
    Hahn rõhutab ka infotehnoloogia tähtsust. ?Nägin just mõned päevad tagasi väga heal tasemel infotehnoloogilist arengudokumenti, mille oli koostanud Eesti valitsus,? lausub ta. ?Sel kombel kindlustatakse riigi tulevikku.?
    Konkreetse näite euro kasutuselevõtust toob seminaril Siemensi asepresident ja pearaamatupidaja Bernd Stecher. Alates 1. oktoobrist 1999 käib Siemensi raamatupidamine ja aruandlus eurodes. Stecheri sõnul soodustab euro kasutuselevõtt äriajamist just Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Samas rõhutab Stecher, et enneaegne osalemine Euroopa rahaliidus on äärmiselt riskantne. ?Seetõttu on põhjalikkus siin kiirusest tähtsam,? kinnitab Stecher.
    Royal Philips Electronicsi europrojekti juht Ton Ruhe räägib, et tema ettevõte hakkas aruandlust eurodes esitama kohe pärast Euroopa Majandus- ja Rahandus Ühenduse asutamist. Tema sõnul on kuus olulist majanduslikku faktorit, mida tuleb ettevõttes euro kasutuselevõtu korral jälgida. Need on rahavood, kulud, rahastamine, firmasisesed ülekanded, kauplemishinnad- ja turud.
    Ruhe lisab, et kuna aina vähem Kesk- ja Ida-Euroopa maid kannatab kõrge inflatsiooni käes, on ka aina keerulisem õigustada kehtiva valuuta muutmist euroks. Läänes tegutsevate ettevõtjate hinnangul pole sinna võimalik jõuda läänelike eetikanormideta. Lajos Bokros Maailmapangast paneb Ida-Euroopa ärimeestele südamele usaldatavuse ja aususe olulisust. ?Mitmetes väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes on siiani kasutusel kahekordne raamatupidamine,? nendib Ungari päritolu Bokros.
    Antti Heinonen Euroopa Keskpangast väidab, et euro kasutuselevõtt toob kaasa suuri muutusi eriti nendes riikides, kus on juba praegu palju tehinguid euro piirkonnaga. Heinonen rõhutab sarnaselt teiste ettevõtjatega, et euro kasutuselevõtt tuleb põhjalikult ette valmistada, et ükski osapool kahju ei kannaks.
    Nestle?i aupresident Helmut Maucher kinnitab, et lõpuks saame me euro kasutuselevõtust rohkem kasu, kui me praegu arvatagi oskame.
    Maucher lisab, et probleeme valmistab praegu euro madal kurss dollari suhtes. Tema hinnangul osutab see tõsiasjale, et investorid üle maailma pole siiani täielikult veendunud Euroopa majandus- ja rahapoliitika tugevuses.
    Maucher hoiatab, et euroliidu laienemine ja euro kasutuselevõtt ei saa olema lihtne. Samas tekib selle tulemusena Euroopas võimas majanduspiirkond, mis on võimeline võistlema ülejäänud maailmaga. ?Ilmselgelt loob üks raha ja hiigelsuur turg praegustele Euroopa Liidu ettevõtetele uusi võimalusi ja väljakutseid,? ütleb Maucher. ?Samuti avardab see tulevaste liikmesriikide ekspordivõimalusi.?
    Maucher avaldab tunnustust liitumissooviga riikides tehtud tööle. ?90 000 lehekülge õigusloomet tuleb neil kohandada ja sisse viia,? märgib ta.
    Nestle?i aupresident rõhutab, et Euroopa Liidu laienedes ei tohi aeglasemalt arenevad liikmed hakata takistama üldist arengut. Seetõttu peavad sellised riigid lähiaastatel tunduvalt tõhustama arenenud lääneriikide poole liikumist.
    Euroopa Liidu 15 liikmesriigist kuulub praegu rahaliitu 11 riiki. 2001. aasta 1. jaanuaril lisandub neile Kreeka. Lisaks Taanile ei ole rahva meeleolu euro kasutuselevõtuks soodne ka Suurbritannias ja Rootsis, kus kavandatakse vastavat referendumit 2002. või 2003. aastal.
    Eesti peab euro kasutuselevõtuks kõigepealt liituma Euroopa Liiduga. Praeguste ennustuste kohaselt ei juhtu see enne 2003. aastat. Seejärel on pärast kaheaastast üleminekuperioodi võimalik euro kasutusele võtta. Eesti euro kasutuselevõtu töögrupp on soovitanud juhul, kui liitumine peaks toimuma pärast 2003. aastat, kaaluda euro varasemat kasutuselevõttu.
    Eestis on euro kasutusele võtmisesse seni kas ükskõikselt või pigem pooldavalt suhtutud. Analüütikute hinnangul suurendab euro majanduse läbipaistvust, mis omakorda peaks suurendama välisinvestorite huvi Eesti vastu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Nokia kasum tegi suure hüppe
Nokia teatas kolmanda kvartali tulemustes, et on kasvatanud ärikasumit ligi 30% ning ületas tulemustega analüütikute ootuseid, vahendab Kauppalehti.
Nokia teatas kolmanda kvartali tulemustes, et on kasvatanud ärikasumit ligi 30% ning ületas tulemustega analüütikute ootuseid, vahendab Kauppalehti.
Hübriidõpe pani õppeasutused nutikaid lahendusi otsima
Koolid on viimase paari aastaga pidanud leidma nutikaid tehnilisi võimalusi, kuidas lisaks kaugtööle edukalt korraldada ka hübriidõpet.
Koolid on viimase paari aastaga pidanud leidma nutikaid tehnilisi võimalusi, kuidas lisaks kaugtööle edukalt korraldada ka hübriidõpet.
Kümnendik pensionirahast kulus laenude tagasimaksmisele
Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.
Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.