Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagasi 1920ndaisse

    Kui aasta alguse väitlustes Eesti tulevase haldusterritoriaalse korralduse üle kulus kogu aur maakondade arvu üle jahumisele, siis sedakorda ähvardab sama juhtuda omavalitsuslike linnade ja valdade osas. Kuigi enam-vähem kõik on valmis möönma, et veerand tuhat omavalitsust on Eestile liig mis liig, nähakse peaaegu igas vähegi vägivaldsust eeldavas katses vähendada omavalitsuste arvu lubamatut rünnakut demokraatia vastu. Äärmuslik, algselt mõne kuberneriks püüelnud maavanema peas sündinud valdade maakondlik ühendamine tähendaks seevastu vaid omavalitsusliku tasandi mehaanilist nihutamist linnalt-vallalt maakonnale ja kaudselt Eesti jaoks üleliigse kahetasandilise omavalitsuse taassündi.
    Kõiges ses pole midagi esma- ega erakordset. Mäletatavasti kulus omariiklusele pärandatud ja ajale jalgu jäänud u 400 valla reformimiseks kogu esimene iseseisvusaeg. Kuigi haldusterritoriaalse reformi nõue tõstatati juba Asutavas Kogus, hakkasid asjad liikuma alles 1935. a, mil valdu asuti ühendama volikogult nõusolekut küsimata.
    1939. a vallareformi, mis jättis esmatasandi omavalitsusüksustena järele 248 valda ja 33 linna, taotlus polnud pelgalt mingi n arvu valdadeni jõudmine, vaid elujõuliste omavalitsuste loomine. Nende olemuslikkuse sõnastas 1938. a geograaf Endel Krepp igati tänapäevaselt: ?Paraja või optimaalse valla all mõistame valda, mis teatud kogukondlikkude funktsioonide juures täidab kõige paremini temale pandud ülesandeid ning mis kulude seisukohalt oleks rahvamajanduslikult kõige odavam.?
    Toonase reformiloogika järgi pidid vallad vastama kindlatele kriteeriumidele, nagu tugeva keskuse olemasolu ja territooriumi terviklikkus. Lisaks sellele arvestati konkreetsete looduslike, ajalooliste ja rahvuslike teguritega. Sellised kvalitatiivsed kriteeriumid on omal kohal tänagi.
    Mis aga puutub kvantitatiivsetesse kriteeriumidesse, siis need on mõistagi ajas muutuvad. Liiklusolude ja side paranemine on näiteks jätnud minevikku tingimuse, et valla suurus peab võimaldama selle kaugeima serva asukal ühe päevaga jalgsi vallamajas ära käia.
    Vaatamata vahepealsetele külanõukogudele, rajoonide liitmistele ja lahutamistele ning oblastite tegemisele on Eesti tänane omavalitsuslik haldusterritoriaalne jaotus jäänud sisuliselt pidama 1939. a vallareformiga saavutatule. See, mis oli edumeelne siis, on täna anakronism.
    Parajast vallast ja optimaalsest valdade arvust ei saa aga iialgi rääkida. Põhjus on selles, et otstarbekuse kriteeriumi absoluutsust väärab iseenda valitsemise nõue ? see, mis on demokraatia kui vägagi kalli ühiskonnakorralduse lähtekohaks. Samal ajal käib väga suurele osale tänastest valdadest iseenda valitsemine selgelt üle jõu ning seejuures mitte üksnes majanduslikult. Oma surmaotsusele kirjutasid ise alla vähemalt need 21 valda, kes suutsid viimasteks kohalikeks valimisteks saada kokku üksnes ühe nimekirja, oli see siis vallavanema või volikogu esimehe oma.
    Peamine, millest tuleks lähtuda tulevaste omavalitsusüksuste piiritlemisel, on reaalse tõmbekeskuse olemasolu. Selleks on maakondade ja järgmise tasandi nn kohalikud keskused. Piirduda tulevaste omavalitsusüksuste osas 15 maakonna ja mõne suurlinnaga tähendaks ajalooliselt väljakujunenud hierarhilise asustussüsteemi ? see on igasuguse regionaalpoliitika selgroog ? hävitamist.
    Kohalike keskuste loogikast lähtumine jätaks Eestisse ca 60 elujõulist omavalitsust, millele lisanduvad ekstreemseis oludes olevad väikevallad, nagu Kihnu, Peipsi-äärne Virumaa ja setu vallad.
    See pole mingi vastuargument, et sellise reformi tulemusena jääksid Eestisse nii ühe vallaga (Hiiumaa) kui ka 4?5 vallaga maakonnad. Ka mitte see, et selline omavalitsusstruktuur meenutaks 1950. a 39rajoonilist jaotust. Sisuliselt oleks see aga tagasipöördumine 1920. a Otto Strandmani tõstatatud kihelkondlike valdade idee juurde, mis tollal kui liialt radikaalne kõrvale heideti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ettevõtlusminister Järvan: elektri hinna tõus ei mõjuta eriti ettevõtteid
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Ragnar Roos: elektriauto võib olla abimees elektrikriisis
Tormide ja energiakriisi valguses tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Üks abimeede kriisiolukordade leevendamiseks on kasutada elektriautosse salvestunud elektrit, kirjutab elektriseadmete tootja Eatoni Eesti müügijuht Ragnar Roos.
Tormide ja energiakriisi valguses tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Üks abimeede kriisiolukordade leevendamiseks on kasutada elektriautosse salvestunud elektrit, kirjutab elektriseadmete tootja Eatoni Eesti müügijuht Ragnar Roos.
Hiiglaslik varjatud võlg teeb rahvusvahelise vahendaja ärevaks
"Ülisuur, kadunud ja kasvav" - sellise pealkirjaga avaldas rahvusvaheline vahendaja Bank for International Settlements (BIS) täna ärevusttekitava raporti triljonite dollarite mahus tuletistehingute võlast.
"Ülisuur, kadunud ja kasvav" - sellise pealkirjaga avaldas rahvusvaheline vahendaja Bank for International Settlements (BIS) täna ärevusttekitava raporti triljonite dollarite mahus tuletistehingute võlast.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Omniva avas tuleviku postkontori
Omniva uus postkontor on postkontor kolis Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriisse, see on esimese kaheksast aastavahetuse ümber uue vormi saavast postkontorist.
Omniva uus postkontor on postkontor kolis Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriisse, see on esimese kaheksast aastavahetuse ümber uue vormi saavast postkontorist.

Olulisemad lood

Tööl tekkinud vaimse tervise probleemi saab lugeda kutsehaiguseks
Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. Seega on nüüd töötajal võimalik nõuda hüvitist, kui vaimse tervise probleemi põhjustab töö.
Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. Seega on nüüd töötajal võimalik nõuda hüvitist, kui vaimse tervise probleemi põhjustab töö.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.