Kas on õige maksta riigi- ja linnafirmade juhtidele suurt lahkumishüvitist?

Kui tahame inimesi normaalselt tööle saada, siis mingi lahkumishüvitis võiks olla, kui tegu pole just tähtajalise töölepinguga. Aga võiks olla fikseeritud, millistel tingimustel makstakse ja millistel mitte.

Nagu Tallinna puhul näeme, on riigile ja linnale kuuluvate äriühingute juhid tunduvalt rohkem poliitilises tõmbetuules kui erakapitaliettevõttel. See lisab riski tööleminekul. Piltlikult ? sa võid väga hästi tööd teha, aga vale parteipiletit taskus omades võid pärast valimisi lihtsalt poliitilistel põhjustel jalajälje selja peale saada. See on ilmselt põhjus, miks juhatajad endale lahkumishüvitist lepingusse kirjutada tahavad. Nõukogu ja üldkoosolek peavad sellega kursis olema. Ja omanik, linn või riik, võiks siin raamid kehtestada.

Saan rääkida vaid Eesti Loto juhtumile toetudes. Suur probleem on see, et paljud kompensatsioonidest on määratud lepingutega, mis on sõlmitud juba 90. aastate esimesel poolel. Nad ei ole kuidagi seotud tegeliku olukorraga, ja nii on ka nõukogud olnud sageli fakti ees, et seaduse järgi nad peavad hüvitist maksma.

Võib-olla on lahkumishüvitise määramine mingil määral õige, aga just paljud vanad lepingud on problemaatilised. Kus on igat sorti asju sisse kirjutatud ja kus palk jääb väikeseks osaks sellest, mis lepinguga tegelikult kaasneb. Nende puhul tuleb alati vaadata seda, kes lepingu sõlmis, ja küsida temalt, miks ta seda tegi.

See on normaalne nii Eesti kui muu maailma majanduspraktikas. Eriti mis puudutab nn valitavatel ametikohtadel olevate inimeste kindlust. Erinevalt tavalisest töövõtjast ei ole juhatuse liikmetel praktiliselt mingeid seadusega ettenähtud garantiisid. Meid võib päevapealt vallandada.

Kui tippjuhtidel saab ametiaeg otsa, ei ole uute töökohtade leidmine kiiresti toimetatav protsess. Et saaks samaväärse, sama huvitava, ja mis seal salata, ka samasuguste materiaalsete võimalustega töö. Analoogselt tavalise töövõtjaga, kellel on 4-8 kuuni lahkumishüvitis, on lahkumiskompensatsioon puhtalt sotsiaalse garantii andmine.

Mind on valitud 3 aastaks. Kui mind uuesti ei valita, on hüvitise eesmärk selles, et ma töötaks viimase hetkeni selle firma jaoks. Tean, et mul on mingi rahaline ressurss, et ma saan selle aja pühenduda enda täiendamisele või uue töökoha otsimisele. Muidu hakkaksin pool aastat enne lepingu lõppu igaks juhuks otsima uut töökohta ja energiat jääks vähemaks selle töö peale, milleks mind on palgatud.