Kas on õige maksta riigi- ja linnafirmade juhtidele suurt lahkumishüvitist?

Kui tahame inimesi normaalselt tööle saada, siis mingi lahkumishüvitis võiks olla, kui tegu pole just tähtajalise töölepinguga. Aga võiks olla fikseeritud, millistel tingimustel makstakse ja millistel mitte.

Nagu Tallinna puhul näeme, on riigile ja linnale kuuluvate äriühingute juhid tunduvalt rohkem poliitilises tõmbetuules kui erakapitaliettevõttel. See lisab riski tööleminekul. Piltlikult ? sa võid väga hästi tööd teha, aga vale parteipiletit taskus omades võid pärast valimisi lihtsalt poliitilistel põhjustel jalajälje selja peale saada. See on ilmselt põhjus, miks juhatajad endale lahkumishüvitist lepingusse kirjutada tahavad. Nõukogu ja üldkoosolek peavad sellega kursis olema. Ja omanik, linn või riik, võiks siin raamid kehtestada.

Saan rääkida vaid Eesti Loto juhtumile toetudes. Suur probleem on see, et paljud kompensatsioonidest on määratud lepingutega, mis on sõlmitud juba 90. aastate esimesel poolel. Nad ei ole kuidagi seotud tegeliku olukorraga, ja nii on ka nõukogud olnud sageli fakti ees, et seaduse järgi nad peavad hüvitist maksma.