Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa majandus on kiiresti kosunud

    Aasta 2000 ei ole olnud maailma suurtel turgudel hea aktsia-aasta. Möödunud aasta nn uue majanduse aktsiate buum on tänaseks maha jahtunud. Finantsturgudel on põhiteemaks tõusnud kartused euro nõrkuse pärast, kõrge nafta hind ja sellest tulenev inflatsioonioht. Ameerika turge kammitseb hirm, et majanduse jahtumise tõttu on algamas vähikäik ettevõtete majandustulemustes.
    Võrreldes maailma juhtivate aktsiaindeksite väärtusi täna ja aasta alguses, avaneb järgmine pilt: Dow Jones -7; S&P 500 -5; Nasdaq Composite -20; Frankfurt DAX -4; London FTSE -10; Paris CAC-40 5; Tokio NIKKEI-225 -15 (seisuga 09.10.2000). Parem pole lugu arenevatel turgudel: Poola ja Ungari indeksid on kukkunud 5?10, Kagu-Aasia börside indeksid koguni 20?30.
    Ühena vähestest tõusjatest paistab silma Vene aktsiaturg, mis on aasta jooksul püsinud 10?15 plussis vaatamata sellele, et alates augusti lõpust on likviidsemate aktsiate hinnad kaotanud pea veerandi oma väärtusest. Eelmisel, 1999. aastal tõusis Vene kauplemissüsteemi RTS-indeks müstilised 195, kuid meenutagem, et tegemist oli tõusuga nullist. Alles hakati toibuma suurest ehmatusest, mille tõi kaasa rubla devalveerimine ja riigi võlakirjade lunastamata jätmine 1998. aastal. Õige pea hakkasid esimesed devalveerimise tulemused ilmnema ka ettevõtluse tasandil.
    Vene majandusel aitas kriisist üle saada vaid toorainehindade kõrgseis maailmaturul ning sellest tulenenud täiendavad imporditulud ja -maksud. Toormaterjale ? nafta, gaas, metallid ? importivatele firmadele lõi rubla devalveerimine olukorra, kus ettevõtte kulud, mida tuli maksta peamiselt rublades, olid muutunud mitu korda väiksemaks. Samas laekusid tulud impordi kaudu välisvaluutas ning need kasvasid tänu soodsatele hindadele kordades. See tähendas olulist edu nii ettevõtetele kui ka riigile, kes sai tulu nii ettevõtete maksudest kui väliskaubandusele kehtestatud tollidest.
    Venemaa esimese poolaasta makromajanduslikud näitajad teevad päris rõõmsaks: majanduskasv on olnud I ja II kvartalis vastavalt 8,3 ja 6,4 eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Inflatsioon, mis püsis kuni suve alguseni nullilähedasena, on viimastel kuudel küll kiirenenud, kuid ei tohiks aasta kokkuvõttes ületada 20 piiri. Venemaa aasta majanduskasvuks oodatakse 5,5 ning järgmise aasta riigieelarve on koostatud 4-list kasvu arvestades.
    Tänu tugevale tooraine ekspordile on riigi jooksevkonto suures ülejäägis, rubla kurss püsib dollari suhtes stabiilsena ning on teiste valuutade suhtes isegi tugevnenud. Esimest korda viimase kümne aasta jooksul on tekkinud olukord, kus makse laekub planeeritust rohkem.
    Vene börsiindeksit kujundavad peaasjalikult naftafirmade aktsiad. Üheks viimaseks arengusuunaks Vene naftakompaniide juures on see, et püütakse võimalikult palju oma äri diversifitseerida ?ei piirduta enam toornafta müügiga, vaid rõhk on lisaväärtuse loomisel ehk naftasaaduste tootmisel. Ettevõtetest võiks välja tuua arvatavalt igas Ida-Euroopa aktsiaportfellis esindatud analüütikute ja fondijuhtide lemmiku LUKoili ja efektiivsuse poolest silma paistva Surgutneftegazi.
    Telekommunikatsiooni- ja energeetikasektor pole majandustegevuses devalveerimiseelseid tasemeid saavutanud. Põhjuseks on elatustaseme langus ja ostujõu vähenemine ning riigi kehtestatud sideteenuste ja elektrienergia hinnad. Mõlemas sektoris seisavad ees suured strukturaalsed reformid, mis on üheks osaks president Putini monopolidevastasest võitlusest. Ühe esimese sammuna on kavas energiamonopoli Venemaa Ühendatud Energiasüsteem (RAO EES) restruktureerimine, mille tulemusena jagatakse energia tootmine, ülekanne ja müük eri ettevõtete vahel.
    Reform telekommunikatsioonisektoris näeb ette, et 86 regionaalse telekomiettevõtte baasil tekib pärast ühinemisi 7 suurt. Esimesi samme on Venemaa astumas mobiilsides. Venemaa nn uue majanduse ettevõtteid esindavad kaks suurimat mobiilioperaatorit VimpelCom ja MTS, kelle aktsiad on aktiivselt kaubeldavad Euroopas ja USAs.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et Vene naftasektor on aastatega oma tugevust juba tõestanud ning need tugevad ja stabiilsed aktsiad jäävad Ida-Euroopa turgude investori portfelli ka edaspidi. Paari aasta jooksul muutub huvitavaks Venemaa telekommunikatsioonisektor. Üksikuid tugevaid ettevõtteid leiab ka rasketööstuses, näiteks Severstal.
    Kindlasti näeme järgnevate aastate jooksul aktsiaturule tulemas uusi, eeskätt kerge- ja toiduainetööstusettevõtteid. Eesti investoril tasub silmad lahti hoida, sest Vene ettevõtted tõusevad globaalsel turul kindlasti lääne suurfirmade kõrval.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kirjanen lahkub Graanul Investi juhatusest
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Omniva avas tuleviku postkontori
Omniva uus postkontor on postkontor kolis Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriisse, see on esimese kaheksast aastavahetuse ümber uue vormi saavast postkontorist.
Omniva uus postkontor on postkontor kolis Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriisse, see on esimese kaheksast aastavahetuse ümber uue vormi saavast postkontorist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.