Koostatud eelnõu käsitleb rahvusvahelist hinnadiskriminatsiooni, mille raames Eestis müüakse kaupa odavamalt kui tootja koduturul.

Dumpingutolli kehtestamiseks peab tõestama, et dumping tõesti eksisteerib, et see toob kahju Eesti vastavale tööstusharule ning et see kahju on põhjustatud just selle kauba dumpingust. Pärast seaduse jõustumist võib Eesti algatada uurimise välismaalt Eestisse dumpinghinnaga imporditava kauba eksportijate suhtes.

Seaduseelnõu kohaselt on dumpingutolli kehtestamiseks vajalik taotlus ettevõtetelt, kes hõlmavad kokku vähemalt 50 toodetava kauba turuosast. Kui uurimine tõestab kõigi kolme tingimuse kehtimist, siis kehtestatakse vastavalt leitud dumpingumäärale ja kahju kõrvaldavale määrale toll selle kauba impordile.

Antidumpingu seadusloome töögrupi juhi Maria Koidu sõnul on võimatu prognoosida, millises mahus ja milliste kaupade importi see kõige enam mõjutab. ?See sõltub eelkõige sellest, kas Eesti tööstus suudab ja tahab end kokku võtta ja kaebust esitada,? rääkis Koidu.

Ta tõdes, et tema kolmeaastase praktika jooksul on vaid üks ettevõte huvi tundnud sellise võimaluse vastu. ?Euroopa Liidu riikides moodustavad dumpingutollid vaid 3 kõikidest tollidest,? lisas Koidu.

Seaduseelnõu kohaselt peaks juhtumeid uurima konkurentsiamet, kuid majandusministeeriumi andmeil tõrgub konkurentsiamet seda ülesannet enda peale võtmast, sest uurimisprotsess võtab iga üksikjuhtumi puhul aega kuni poolteist aastat.

Pagaritoodetega tegeleva ASi Vilma nõukogu esimehe Arnold Kimberi sõnul ostavad nad välismaist nisujahu vahendajafirma kaudu, ent rukkijahu siiski Eestist.

?Kahjuks pole eestimaine nisujahu hinna ega kvaliteedi poolest konkurentsivõimeline,? möönis ta. ?Põllumees vaatab küll aknast välja, et ilus vili kasvab, kuid see tõstaks kohe leiva-saia hinda ning seejärel on kohe Soome sai meil kohal. Seepärast on see isegi hea, et oleme saanud soodsatel tingimustel jahu osta, mis võimaldab hinnad all hoida.?

Juba seetõttu, et Eestis ei kasvatata piisavalt nisu ning napib ka rukist, on pagaritöösturid sunnitud toorainet importima, põhjendas importtooraine kasutamist ASi Leibur tegevdirektor Ants Proman.

Maria Koidu sõnul on välismaistel ettevõtjatel, kes koduturul mastaabiefekti kasutades tunduvalt väiksemal Eesti turul hinda alla lüüa saavad, võimalus meie oma vastava kauba tootjad suhteliselt kerge vaevaga turult välja tõrjuda.

Praegu on seaduseelnõu veel kooskõlastusfaasis, kuid esialgselt peaks see esitatama valitsusele 15. veebruaril 2001, misjärel hakkaks see kehtima aastal 2002.