Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Financial Times: USA dollari tõusutrend võib olla lõpusirgel, ehkki sarnaseid hoiatusi on dollar trotsinud juba enam kui aasta. Nüüd ütlevad majandusspetsialistid taas, et ei näe, mis võiks kindlustada välisraha sissevoolu jätkumise, finantseerimaks USA haigutavat jooksevkonto defitsiiti.
Pessimismi süstib seis Euroopa telekommunikatsioonisektoris, mis on olnud peamine USA firmade ülesostja ja välisraha sissetooja. Kokku finantseerisid firmade liidud ja ülevõtmised mullu 40 USA defitsiidist. Ridamisi tulnud kasumihoiatuste järel on sära kaotanud ka USA ettevõtete võlakirjad, mis oli teine suurem katteallikas. Tuge ei saa dollar ka aktsiaturult, mille käekäik Euroopa börsidele tänavu alla jääb.
Ootamatu abi võib tulla Lähis-Ida kriisist ja nafta hinna tõusust, mis säilitavad nõudluse madala riskiga USA riigivõlakirjade järele. Samuti on võimalus, et USA firmasid hakkavad üles ostma seni tagaplaanile hoidnud Jaapani ettevõtted.
Financial Times: Vastupidiselt spekulatsioonidele ei allutata Venemaa keskpanka valitsuse kontrollile, mis seaks ohtu rubla stabiilsuse. Küll aga võib pank kaotada oma autonoomia kommertspankade reguleerimise üle, ütles Venemaa rahandusminister Aleksei Kudrin.
Kudrini sõnul võtab parlamendis palju poleemikat tekitanud keskpanga seaduse eelnõu keskpangalt aastaks 2005 kontrolli praegu sellele kuuluva kahe kommertspanga ? Sberbanki ja Vne?torgbanki üle, mis omakorda kontrollib viit välispanka. Ühe alternatiivina on kaalumisel uue üksuse loomine, mille uueks omanikuks võib saada riik.
Börsen: Viimase Euroopa suurriigina kolmanda põlvkonna mobiilside litsentsidele oksjoni korraldanud Itaalia peab loodetud 21 miljoni euro asemel leppima ilmselt vaid 12,2 miljoniga. Põhjuseks ühe suure pakkuja ootamatu väljalangemine, mis jättis viiele litsentsile võistlema viis soovijat. Võrreldes Suurbritannia ja Saksamaaga, kus litsents maksis elaniku kohta keskmiselt 630 eurot, on sama näitaja Euroopa ühes suurima mobiiltelefonide arvuga riigis Itaalias kõigest 211 eurot inimese kohta.