Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firmade tormijooks börsile jääb olemata

    ?Mina küll ei näe võimalust, et ka mõne aja möödudes tekiks ettevõtete suur vool Tallinna börsile,? ütles investeerimispanga Suprema üks osanikke Henrik Igasta ja lisas, et börsile sobivaid firmasid on Eestis vaid käputäis.
    Kindlasti on ettevõtteid, kelle jaoks on oluline börsile minekuks korraldatavast emissioonist raha kätte saada, misjärel oleksid nad valmis börsil edasi vegeteerima, kuid seda ma küll ei soovitaks, sõnas Igasta. ?Kauplemist ei toimu, investorid on masenduses, ettevõte on masenduses. Selline negatiivne foon on ettevõttele kahjulik,? lausus Igasta.
    Hansabank Marketsi investeerimispanganduse juht Tõnu Pekk on varem öelnud, et likviidsuse tagamiseks peaks ettevõtte aktsiaemissioon olema suurusjärgus 100 miljonit krooni. Tema sõnul näitas juba 1997. aasta börsikrahhi eelne aeg, et alla selle mahu jääb järelturg vähelikviidseks.
    Sellises suurusjärgus emissioonimahtu suudaksid tagada vaid suured ettevõtted, mida aga Eestis on vähe. Atraktiivsemate võimalike börsinimekirja täiendajatena nimetatakse infrastruktuuri ettevõtteid, eelkõige Eesti Energiat.
    ?Kui riik suudaks viia Eesti Energia börsile, tekiks sellest positiivset elevust, sest tegemist oleks atraktiivse ettevõttega,? lausus Igasta.
    Hansapanga juhatuse liige finantsdirektor Erkki Raasuke märkis, et kuigi börsilt kapitali kaasamine on maailmapraktikas ettevõtte jaoks lihtsaim ja ka odavaim moodus, ei pea ta tõenäoliseks, et Eesti ja ka teiste Balti riikide ettevõtted raha kaasamise eesmärgil börsile kiirustaksid. ?Arvestades piirkonna riske, on Balti riikide aktsiaturgudel uusemissioonilt oodatav aastane tulumäär 15?20 protsenti, pangast on arenguprojektideks laenu võimalik odavamalt saada,? põhjendas Raasuke.
    Igasta sõnul on ettevõtte jaoks arvestatav rahakaasamise võimalus riskikapitalifondid, mille tegevus siinses regioonis on aktiviseerunud. Igasta kinnitas, et Balti riikidesse suunatud riskikapitalifondide puhul ei ole probleemiks liiga suured investeeritavad summad. ?Siia suunatud fondid alustavad investeeringuid miljonist dollarist, mõnikord isegi väiksematest summadest. Keskmine investeering jääb 1?3 miljoni piiridesse,? lausus Igasta.
    Igasta märkis, et riskikapitalifondid hakkavad tänaseks oma 3-4 aastat tagasi tehtud investeeringutest loobuma, kuid valdavalt tehakse seda osaluse strateegilisele investorile müümise kaudu.
    Maailmapraktikas on riskikapitalifondide seas levinud osalusest väljumise tee ettevõtte börsile viimine, mis Igasta sõnul pole Eestis aktuaalne. Firmad on börsil likviidsuse tagamiseks väiksed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Valitsus võtab eelarve miinuse katmiseks pikka laenu
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.