Firmade tormijooks börsile jääb olemata

Sellises suurusjärgus emissioonimahtu suudaksid tagada vaid suured ettevõtted, mida aga Eestis on vähe. Atraktiivsemate võimalike börsinimekirja täiendajatena nimetatakse infrastruktuuri ettevõtteid, eelkõige Eesti Energiat.

?Kui riik suudaks viia Eesti Energia börsile, tekiks sellest positiivset elevust, sest tegemist oleks atraktiivse ettevõttega,? lausus Igasta.

Hansapanga juhatuse liige finantsdirektor Erkki Raasuke märkis, et kuigi börsilt kapitali kaasamine on maailmapraktikas ettevõtte jaoks lihtsaim ja ka odavaim moodus, ei pea ta tõenäoliseks, et Eesti ja ka teiste Balti riikide ettevõtted raha kaasamise eesmärgil börsile kiirustaksid. ?Arvestades piirkonna riske, on Balti riikide aktsiaturgudel uusemissioonilt oodatav aastane tulumäär 15?20 protsenti, pangast on arenguprojektideks laenu võimalik odavamalt saada,? põhjendas Raasuke.

Igasta sõnul on ettevõtte jaoks arvestatav rahakaasamise võimalus riskikapitalifondid, mille tegevus siinses regioonis on aktiviseerunud. Igasta kinnitas, et Balti riikidesse suunatud riskikapitalifondide puhul ei ole probleemiks liiga suured investeeritavad summad. ?Siia suunatud fondid alustavad investeeringuid miljonist dollarist, mõnikord isegi väiksematest summadest. Keskmine investeering jääb 1?3 miljoni piiridesse,? lausus Igasta.

Igasta märkis, et riskikapitalifondid hakkavad tänaseks oma 3-4 aastat tagasi tehtud investeeringutest loobuma, kuid valdavalt tehakse seda osaluse strateegilisele investorile müümise kaudu.

Maailmapraktikas on riskikapitalifondide seas levinud osalusest väljumise tee ettevõtte börsile viimine, mis Igasta sõnul pole Eestis aktuaalne. Firmad on börsil likviidsuse tagamiseks väiksed.