• OMX Baltic0,25%300,76
  • OMX Riga0,09%893,82
  • OMX Tallinn0,29%2 074,74
  • OMX Vilnius0,27%1 205,71
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,28%8 798,23
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • OMX Baltic0,25%300,76
  • OMX Riga0,09%893,82
  • OMX Tallinn0,29%2 074,74
  • OMX Vilnius0,27%1 205,71
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,28%8 798,23
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • 02.11.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elukindlustusseltsid

Elukindlustuse osakaal kogu kindlustusturu mahust kahanes aasta esimesel poolel 15ni. Elukindlustuses oli kiire kasvu periood 1995.?98. aastani, kui sektori osakaal kasvas kogu kindlustusturul 7,8-lt 16,2-le. Hetkel on kiire kasvu faas peatunud.
Elukindlustuses kogutud preemiate stagnatsiooni võib ajada AB Elu ja Polaris Elu kaela, mille käekäik kahandas kindlustussektori usaldusväärsust ja hoidis potentsiaalseid kliente lisariske võtmast.
Osa klientuuri kadumisest kindlustusringkonnast annab märku see, et Seesam Elu, mis võttis üle AB Elu ja Polaris Elukindlustuse lepingud, omab selle aasta kuue kuu seisuga vaid 19 turuosa. Kui liita eelmise poolaasta näitajate põhjal kokku nende kolme seltsi turuosad, saame 29,8.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seesam Elu sai poolaastaga 48 mln kroonise kahjumi, millest 45 mln tuli reservideta elukindlustuslepingute ülevõtmisest. Õnneks on ettevõtte kapitalistruktuur täiustunud II kvartalis aktsionäride 20 mln kroonise omakapitali süstiga ning tugevat ettevõtte omanikeringi arvestades ei tule võlausaldajatel seltsi usaldusväärsuse pärast pabistada.
Elukindlustuse stagnatsiooni teiseks põhjuseks on eestlaste konservatiivsus investeeringute tegemisel. Väga suur osa kaasmaalaste vara on laial investeerimisskaalal jooksnud hoiustesse. Elukindlustustoote ostmist tuleb aga pidada pikaajaliseks finantsinvesteeringuks. Seega võib suuremat murrangut elukindlusturul loota alles siis, kui rahva silmaring avardub, mis toob vaba raha ka aktsiaturgudele, fondidesse ja kinnisvarasse.
Jõudsalt on edasi arenenud pensionikindlustus, mille osakaal on eelmise aasta esimese poole 3,9-lt tõusnud sel aastal 12,8-le. Seda eelkõige kapitalikogumiskindlustuse arvel, mille turuosa kahanes antud ajavahemikul 83,7-lt 75,3-le.
Eesti kindlustusturg käib samalaadset arengurada, mille on aasta-poolteist tagasi läbi teinud Eesti pangandusturg, ning seetõttu on alust arvata, et olukord muutub ajapikku järjest stabiilsemaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele