Elukindlustuse osakaal kogu kindlustusturu mahust kahanes aasta esimesel poolel 15ni. Elukindlustuses oli kiire kasvu periood 1995.?98. aastani, kui sektori osakaal kasvas kogu kindlustusturul 7,8-lt 16,2-le. Hetkel on kiire kasvu faas peatunud.

Elukindlustuses kogutud preemiate stagnatsiooni võib ajada AB Elu ja Polaris Elu kaela, mille käekäik kahandas kindlustussektori usaldusväärsust ja hoidis potentsiaalseid kliente lisariske võtmast.

Osa klientuuri kadumisest kindlustusringkonnast annab märku see, et Seesam Elu, mis võttis üle AB Elu ja Polaris Elukindlustuse lepingud, omab selle aasta kuue kuu seisuga vaid 19 turuosa. Kui liita eelmise poolaasta näitajate põhjal kokku nende kolme seltsi turuosad, saame 29,8.

Seesam Elu sai poolaastaga 48 mln kroonise kahjumi, millest 45 mln tuli reservideta elukindlustuslepingute ülevõtmisest. Õnneks on ettevõtte kapitalistruktuur täiustunud II kvartalis aktsionäride 20 mln kroonise omakapitali süstiga ning tugevat ettevõtte omanikeringi arvestades ei tule võlausaldajatel seltsi usaldusväärsuse pärast pabistada.

Elukindlustuse stagnatsiooni teiseks põhjuseks on eestlaste konservatiivsus investeeringute tegemisel. Väga suur osa kaasmaalaste vara on laial investeerimisskaalal jooksnud hoiustesse. Elukindlustustoote ostmist tuleb aga pidada pikaajaliseks finantsinvesteeringuks. Seega võib suuremat murrangut elukindlusturul loota alles siis, kui rahva silmaring avardub, mis toob vaba raha ka aktsiaturgudele, fondidesse ja kinnisvarasse.

Jõudsalt on edasi arenenud pensionikindlustus, mille osakaal on eelmise aasta esimese poole 3,9-lt tõusnud sel aastal 12,8-le. Seda eelkõige kapitalikogumiskindlustuse arvel, mille turuosa kahanes antud ajavahemikul 83,7-lt 75,3-le.

Eesti kindlustusturg käib samalaadset arengurada, mille on aasta-poolteist tagasi läbi teinud Eesti pangandusturg, ning seetõttu on alust arvata, et olukord muutub ajapikku järjest stabiilsemaks.