Uus majandus on kaosekeskkond

Eesti peab end eesrindlikuks IT-riigiks. ?Uus majandus?, ?edu?, ?õnn? ja ?rikkus? on muutunud vaat et sünonüümideks, kuid oleks ohtlik lasta end sellisel mõtteviisil lõpuni kaasa viia.

Uus majandus on paratamatult kaosekeskkond. Arvamused lähevad aga lahku selles, kes kaosest võidab, kes mitte. Kaos tähendab tõuse ja langusi, majandustsükli kiirenemist, kusjuures muutused selles on ettearvamatud.

Langus tähendab kaotust, hävingut paljudele, kes tsükliga kaasas ei suuda käia. Mõnede hinnangute kohaselt jääb kaotajateks koguni 80 uue majanduse ettevõtetest ning vaid 20 suudavad tõusta laine harjale, haarates ka kaotajatest vabaks jäänud turu ja tulu.

Uude majandusse on lihtne siseneda, klassikalise majandusteooria keeles öeldes on tootmisvahendid kättesaadavad praktiliselt kõigile. Firma püstipanekust ei järeldu aga automaatselt selle pikaajaline edu ning mõne aja pärast on turu küllastudes paljud uue majanduse firmadest raskustes. Näiteid pole tarvis kaugelt otsida ? nii Eestis kui mujal on raskustes mitmed veebifir-mad, kes erinevate B2B-projektidega kiirelt haljale oksale lootsid jõuda. Kuigi mitmetes sellistes projektides on tasuvusaeg määratud pikemaks kui aasta-paar, ei paista kasumit ka kogu selle aja jooksul tihti kuskilt ning järjekordne algselt hea idee leiab oma loomuliku otsa.

Küllalt palju on vaieldud selle üle, mis tagab uues majanduses edu. Kaosekeskkonnas on kindlasti tegu ka ideede kaosega ja võistlemisega, kindlasti saab edust mõelda mitut moodi. Eestis piirdutakse paraku tihti lihtsustatud käsitlusega. Mitmedki Eesti visionäärid on esinenud kaost pooldava seisukohaga: kuna uus majandus sarnaneb kaosega, mis sihitult siia-sinna liigub, pole midagi hullu, kui firmat samadel alustel juhtida.

Milleks meile arengustrateegia, ametikirjeldused, kuluarvestus ja muu näiliselt tarbetu risu, mida varem keskseks peeti! Uues majanduses võib need kõrvale heita ja asendada väljahõigatud visiooniga, mida kohati isegi kirja ei pruugita panna. Kõik muu oleks justkui vaid tehnika küsimus, mis visioonile iseenesest järgneb.

Siin pole tegu millegi muu kui mõistete segiajamisega. Uue Majanduse all mõistetakse kohati näiliselt innovatiivseid juhtimisvõtteid, mis tegelikult mujal maailmas juba ammu läbi proovitud ja paljud ka kõrvale heidetud. Meil seisab palju sellest alles ees, sest kohalikku kultuuri ja mõttemalli arvestava kogemusliku juhtimisoskuste pagasi teke võtab aega, ei piisa pelgalt välismaal katsetatu ülevõtust. Eesti on erinevatel tasanditel, sealhulgas juhtimiskultuuris tõepoolest hoogsalt maailmale järgi rühkimas, kuid ei maksa arvata, nagu just siin ja praegu sünniksid igal hetkel põhjapanevad, maailmarevolutsioonilised uuendused.

Uue majanduse kontekstis räägitakse palju vajadusest keskenduda ettevõtte tuumikkompetentsile, mis loomulikult eeldab selle ühest määratlemist ja kogu firma ulatuses järgimist. Kompetents kui oskuste kogum kipub uues majanduses paraku kiirelt aeguma ja on oht, et ühel hetkel kõrgel hinnatud oskused osutuvad varsti väärtusetuks.

Tuumikkompetentsi pidev arendamine saab tugipunkti visioonilt (võime seda nimetada ka ettevõtte missiooniks, eesmärgiks), mis kehtestab mõtlemise raamistiku ja suuna, kuhu liikuda ja jõuda soovitakse.