08.11.00, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

20 miljonit kr Eesti kaardi eest

Sulev Oll

Veidi rohkem kui 20 miljonit valitsuselt tagastamatu abina saadud rahast läheb firmale, kes võidab Eesti põhikaardi väli- ja digitaalkaardistustööde tegemise lähiajal välja kuulutatava riigihankekonkursi.

Maa-ameti kartograafia büroo juhataja Kiira Mõisja sõnul on Eestis 3?4 ettevõtet, kes võiksid riigihankekonkursil kandideerida.

Riigi tellitud kartograafilisi töid tegi aastani 1998 ainsana AS Eesti Kaardikeskus, mis on riigile kuuluv äriühing. Eelmisel aastal lisandus talle E:O.Map Lõuna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maa-ameti tellitud Eesti põhikaardi mõõtkavas 1:10 000 projekti kogumaht on üle 100 miljoni krooni, täpsed kulud sõltuvad Maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri sõnul kaardil kajastatava info mahust. ?Nõudmine info tiheduse osas suureneb pidevalt,? ütles Kangur.

Valitsuse eraldatud 80miljonilisest tagastamatust abist läheb geodeetilisteks ja kartograafilisteks töödeks kokku rohkem kui pool, kusjuures selleks kuluva raha hulk pole võrreldes varasemate aastatega oluliselt tõusnud. Kui eelmisel aastal kulus nimetatud töödele ligi 20 miljonit, siis sellel ja järgmisel aastal valitsuse tagastamatut abi kokku üle 40 miljoni krooni.

Rahaeralduse omandireformi reservfondist tingis Kalev Kanguri sõnul vajadus viia maareform lõpule hiljemalt 2002. aasta lõpuks, et olla töödega valmis Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajaks. ?Praeguseks on tagastamine ja ostueesõigusega erastamine valmis ligi 75, muu reform umbes 60 ulatuses,? väitis Kangur.

Omandireformi reservfondist on maa-ametile raha eraldatud igal aastal, kusjuures lähiaastatel kasvasid summad kordades. 1995. aasta 4 miljonilt jõudis tagastamatu abi eelmisel aastal 40 miljoni kroonini. Viimane eraldis oli 1999. aasta augustis 24 miljonit maade tagastamisega seotud kulude katteks.

Praegusest eraldisest kavatseb maa-amet geodeetiliste ja kaarditööde kõrval 20 miljonit krooni kulutada maakorraldustöödeks, vähem kulub infotehnoloogiale ja koolitusele.

Abisummad on võrreldes riigieelarvest maa-ametile eraldatud summadega märkimisväärsed. Nii on 2000. aasta riigieelarves maa-ametile töötasudeks, majandamiskuludeks ja tellitavateks töödeks eraldatud umbes 60 miljonit krooni.

Alates sellest aastast on riigieelarvest eraldatavad summad hakanud vähenema. Eelmise aasta 89 miljoni asemel eraldati maa-ametile selleks aastaks 64, aastaks 2001 kavandatakse aga vaid 55 miljonit krooni.

Sulev Oll

Seotud lood

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

30.06.25, 13:00

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Uudised

02.07.25, 06:00

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

Arvamused

02.07.25, 06:00

Insenerifirma juht: hirmutav müüt hoiab Eesti ettevõtteid tagasi!

Börsiuudised

02.07.25, 00:57

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Börsiuudised

01.07.25, 20:45

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Kasulik

01.07.25, 20:15

Liitintressi kalkulaator: arvuta, kuidas investeerimisportfell ajaga kasvab

Uudised

01.07.25, 18:35

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

Börsiuudised

01.07.25, 18:33

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Morten Wierod sai ABB kontserni juhiks eelmise aasta suvel.

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

Veidi enam kui aasta eest sõlmitud võimuliit Tallinnas laguneb kolinal, kuid kas suurimaks kaotajaks jääb sotsiaaldemokraadist Jevgeni Ossinovski (seljaga kaamera poole) või hoopis reformierakonna Pärtel-Peeter Pere (foto keskel)?

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

“Ettevõtte strateegilised otsustajad peavad andma tegevjuhtkonnale voli ja suunise tooteideid otsida ning seejärel mõistliku riskitasemega tooteid turule tuua,” rõhutab Insero juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Oliver Mets.

Insenerifirma juht: hirmutav müüt hoiab Eesti ettevõtteid tagasi!

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Vene tarbija pole veel valusat pitsitust tundnud, ent majanduse makronäitajad suurt õitsengut ei prognoosi.

Isegi Kreml tunnistab, et Vene majandus on languses

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Atria Eesti juht Meelis Laande räägib hommikuprogrammis põhjalikumalt seakatkust.

Raadiohommikus: katk, söödikud ja Tallinna linnavõim

Vastukaja: uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika tuleb täpsem

Nii eraisikud kui ettevõtted saavad Autoportaali oma müügikuulutuse lisada täiesti tasuta.

Oled uue auto otsingul? Kuidas leida oma järgmine sõiduk parimatel tingimustel?

Föderaalreservi esimees Jerome Powell soovib oma järeltulijale jätta hästi toimiva majanduse.

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Teises kvartalis vähenes jaemüük Eestis 5%.

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Balti börsid sulgusid valdavalt rohelises, Wall Street vajus kahjumisse

Kalkulaator: arvuta välja, kui suurt tulu võlakirjad toovad

Tänasest on Swedbankis välisaktsiate ostu- ja müügitasu üle poole soodsam.

Pankade tehingutasude hinnasõda sai jätku

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 24 t
Toimumiskoht:
Tallinn