20 miljonit kr Eesti kaardi eest

Veidi rohkem kui 20 miljonit valitsuselt tagastamatu abina saadud rahast läheb firmale, kes võidab Eesti põhikaardi väli- ja digitaalkaardistustööde tegemise lähiajal välja kuulutatava riigihankekonkursi.

Maa-ameti kartograafia büroo juhataja Kiira Mõisja sõnul on Eestis 3?4 ettevõtet, kes võiksid riigihankekonkursil kandideerida.

Riigi tellitud kartograafilisi töid tegi aastani 1998 ainsana AS Eesti Kaardikeskus, mis on riigile kuuluv äriühing. Eelmisel aastal lisandus talle E:O.Map Lõuna.

Maa-ameti tellitud Eesti põhikaardi mõõtkavas 1:10 000 projekti kogumaht on üle 100 miljoni krooni, täpsed kulud sõltuvad Maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri sõnul kaardil kajastatava info mahust. ?Nõudmine info tiheduse osas suureneb pidevalt,? ütles Kangur.

Valitsuse eraldatud 80miljonilisest tagastamatust abist läheb geodeetilisteks ja kartograafilisteks töödeks kokku rohkem kui pool, kusjuures selleks kuluva raha hulk pole võrreldes varasemate aastatega oluliselt tõusnud. Kui eelmisel aastal kulus nimetatud töödele ligi 20 miljonit, siis sellel ja järgmisel aastal valitsuse tagastamatut abi kokku üle 40 miljoni krooni.

Rahaeralduse omandireformi reservfondist tingis Kalev Kanguri sõnul vajadus viia maareform lõpule hiljemalt 2002. aasta lõpuks, et olla töödega valmis Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajaks. ?Praeguseks on tagastamine ja ostueesõigusega erastamine valmis ligi 75, muu reform umbes 60 ulatuses,? väitis Kangur.

Omandireformi reservfondist on maa-ametile raha eraldatud igal aastal, kusjuures lähiaastatel kasvasid summad kordades. 1995. aasta 4 miljonilt jõudis tagastamatu abi eelmisel aastal 40 miljoni kroonini. Viimane eraldis oli 1999. aasta augustis 24 miljonit maade tagastamisega seotud kulude katteks.

Praegusest eraldisest kavatseb maa-amet geodeetiliste ja kaarditööde kõrval 20 miljonit krooni kulutada maakorraldustöödeks, vähem kulub infotehnoloogiale ja koolitusele.

Abisummad on võrreldes riigieelarvest maa-ametile eraldatud summadega märkimisväärsed. Nii on 2000. aasta riigieelarves maa-ametile töötasudeks, majandamiskuludeks ja tellitavateks töödeks eraldatud umbes 60 miljonit krooni.

Alates sellest aastast on riigieelarvest eraldatavad summad hakanud vähenema. Eelmise aasta 89 miljoni asemel eraldati maa-ametile selleks aastaks 64, aastaks 2001 kavandatakse aga vaid 55 miljonit krooni.