Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötuskindlustuse seaduse eelnõu sisaldab ettevõtjate vara ümberjagamise skeemi

    Sotsiaal- ja rahandusministeeriumi töögrupi koostatud töötuskindlustuse seaduse eelnõu on dokument, millega kohustatakse tööandjaid kindlustama oma majandustegevus töölepingute lõpetamishüviste väljamaksmise riskide vastu kollektiivsete koondamiste ja pankrottide korral. Eelnõu kohaselt moodustaks tööandja sundmakse sundkindlustusorganisse 0,5% tööandjapalgafondist.
    Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu (ETTK) liikmed ei ole rahul eelnõus esitatud põhimõtetega. Tööandjad ei näe vajadust kindlustada majandustegevust kollektiivsete koondamiste puhul makstavate hüvitiste vastu. See pole tõsiselt arvestatav risk, mis vajab kindlustamist sundkorras.
    Koondamishüviste maksmine käib töölepinguseaduse alusel ja selle täitmata jätmine võib olla aluseks tööandja maksejõuetusele ja koondamishüviste väljamaksmiseks pankrotimenetluse korras.
    ETTK seisukohast on antud juhul tegemist ettevõtjate vara ümberjagamise skeemiga, kus pikaajalist tööjõuplaani omavate firmade sundkindlustusorganisse makstav raha jagatakse tööandjatele, kes tööjõudu ega selle planeerimist ei väärtusta.
    Kollektiivsete koondamiste sundkindlustuse näol on tegu ebaausa konkurentsi eelistamisega.
    Lisaks kollektiivsete koondamiste kindlustamisele ei toeta ettevõtjad eelnõu põhimõtet, mille kohaselt vabaneb riik koondamishüviste maksmise kohustusest tööandja pankroti korral.
    Pankrotiriskide kindlustuskohustuse asetamisega firmadele rikutakse tööandjaliitude ja valitsuse allkirjastatud kolmepoolset kokkulepet tagatisfondi loomise kohta. Leppe kohaselt loodi tagatisfond kaheetapilisena: I etapis riigieelarve ja eelarvevälistest vahenditest rahandusministeeriumi haldusalas ning II etapis lisaks riigieelarve vahenditele veel protsendina töötuskindlustusmaksest, mille suurus lepitakse eraldi kokku tööandjate ja -võtjate vahel.
    ETTK leiab, et sundkindlustusega kindlustatavateks riskideks võiks töötuskindlustusseaduse alusel olla vaid hüvitised pankrottide korral. Eelnõu koostajad on hinnanud pankrottide korral väljamakstavate hüvitiste suuruseks 50 mln krooni aastas. Võttes aluseks 2000.a palgafondi 33 mld krooni, moodustab see tööandja makstavaks sundosaks 0,15%.
    Lähtudes kolmepoolsest kokkuleppest, mille kohaselt riik säilitab koondamishüviste maksmise eelarvevahenditest, võiks tööandjate tehtav sundmakse töötuskindlustusfondi moodustada 0,075%. Lisades sellele töötajate sundkindlustusmaksetelt makstava sotsiaalmaksu (ca 50 mln aastas), ei tohiks tööandjate tööjõukulud töötuse kindlustamiseks üldsummas ületada 0,25% palgafondist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Olulisemad lood

Nõukogu loodab Eesti Energia uue juhi valida poolesaja kandidaadi seast
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.