Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Müüki tuleb sadu uusi krunte
Uute elamuarendusprojektide hulgas domineerib Pirita ja Merivälja piirkonna populaarsus, kuhu on koondunud umbes 43% uuseramute kruntidest. Sellele järgnevad järjest kasvava osatähtsusega Haabersti arendusprojektid.
Väiksemat huvi Heldri eramurajooni vastu tekitab ilmselt asjaolu, et krundi müügihind on seotud ehituskohustusega ? kui ostja ei telli ehitust arendaja poolt määratud ehitajalt, on krundi hind kõrgem. Raudalu asukoht ei ole klientide silmis kuigi soositud eelkõige infrastruktuuri puudumise pärast ning hoolimata paariselamute soodsast hinnatasemest (keskeltläbi 1,2 mln kr), ei ole müügitulemused kiita.
Haaberstis Rocca al Mares asuv Merirahu projekt käivitatakse hinnatasemelt 1000 kr/m2 või rohkem ning kui Kakumäel lahendatakse kommunikatsioonide probleemid, siis võib prognoosida seal krundihindade tõusu. Samuti mõjuvad Haabersti piirkonda jäävate uuseramuprojektide hinnakujundusele positiivselt seal asuvad vabaaja keskused, kaubandus- ja teenindusasutused ning valmiv Saku Suurhall. Vabaõhumuuseumi tee ja Pikaliiva arendusprojektide realiseerumise tulemusena peaks turule lisanduma vähemalt 140 eramukrunti.
Põhilised krundiostjad on praegu ning ilmselt ka edaspidi keskealised pered. Lisandub ka noori ja keskealisi peresid, kus üks või mõlemad pereliikmed töötavad keskastme juhina või omavad osalust mõnes väiksemas firmas, kust täiendava tuluallikana saab dividende. Enamikel juhtudel kasutatakse eluaseme soetamiseks siiski laenu.
Absoluutarvudes on selle aasta esimesel kolmveerandil kõige paremini läinud Pirita piirkonnas asuvatel arendusprojektidel, kus müüdi kokku 116 eramukrunti. Saadud tulemus on saavutatud keskmisest kõrgemast hinnatasemest ning mõningasest hinnatõusust hoolimata. Müügimahult järgneb Piritale Haabersti, kus müüdi kokku 107 eramukrunti 212st, mis on kruntide kogumahust (35%), andes suhteliselt parema tulemuse kui Pirita, sest Pirital on rohkem krunte.
Üldine aktiviseerumine uuseramute turul on märgatav. Tulemust kinnitab fakt, et käesoleva aasta esimeses kolmveerandis realiseeriti kokku 25% (300) turu kogumahust (1184). Samas, kui 1999. aasta jooksul müüdi kokku ligikaudu 18% eramukruntide mahust.
Kasvanud on Harjumaale jäävate uuseramukruntide müügi osatähtsus kogumahus võrreldes eelnevate perioodidega. Seda eelkõige Viimsi valla eramuprojektide eduka müügi tõttu. Viimsi on populaarne tänu väljakujunenud infrastruktuurile, ilusale loodusele, mere ja Tallinna lähedusele. Piirkonna arengule mõjub positiivselt tänavu sügisel rekonstrueeritud Rohuneeme maantee. Viimsi valla hinnatumad elamurajoonid asuvad piki Tallinna lahe kaldaäärt ? Viimsi ja Haabneeme alevikud, Pringi, Püünsi ja Rohuneeme külad. Vähem tuntakse huvi poolsaare teisele küljele jäävate projektide vastu.
Erinevate projektide lõikes on hinnatõus olnud 2000. aastal võrrelduna eelmise aastaga 10?15%, seejuures ei ole hinnatõus vähendanud tehingute arvu. Uuseramurajoonide hinnatõusu peamised tegurid on elanikkonna sissetulekute kasv, nõudluse kasv ning inimeste suurenenud nõudmised elukvaliteedile. Suurema hinnatõusu potentsiaaliga on Kakumäe paremad piirkonnad ja Tallinna lähiümbrus, kus kohati on veel hinnatase 2?4 korda odavam võrreldes Tallinna äärelinnades asuvate projektidega.
Mitmed arendusprojektid on veel detailplaneeringu järgus ning arendajad on äraootaval seisukohal projekti käivitamise suhtes. Majanduskasvu jätkumine ja üldise majanduskliima aktiviseerumine on siinjuures olulised indikaatorid arendajatele, kelle jaoks on määrava tähtsusega elanikkonna üldine heaolu.
Arendusprojekte iseloomustab diferentseerumine kruntide ruutmeetri hindade osas. Eksklusiivsemate projektide puhul ulatuvad krundi müügihinnad üle 1000 krooni ruutmeetri eest. Hinnanguliselt kujuneb nimetatud hinnaklassiga kruntide maht järgmiseks suveks umbes 200 tükki, mis prognoositavast turu kogumahust moodustab ligi viiendiku.
Autor: Martin Otsa