Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peaasi, et raha panka laekub

    Ela juba täna paremini, ära oota homseni, kõlab uusi järelmaksutooteid ja krediitkaardivõimalusi pakkuvate Eesti suurpankade hüüdlause. Varem üksteise võidu intresse langetanud ja internetipangandust propageerinud pankurid on nüüd asunud järelmaksu lihtsustamisega tarbimist, just väiketarbimist, elavdama.
    Tegelikult küll kliente kinnistama. Peaasi, et raha panka laekub.
    4000kroonise netosissetulekuga kuus saab endale pea limiidita arvelduskrediiti võimaldava kaardi, 2000kroonise sissetulekuga järelmaksukaardi ? kõik ikka selle nimel, et lubada inimesel järjest mugavamalt ja kiiremini tarbida. Ja inimesed tarbivad, tuhanded järelmaksuga ostetud kodumasinad kaovad poelettidelt.
    Skandinaavlastele kuuluvad Hansa- ja Ühispank on ära tabanud, et eraisik on kõige usaldatavam ja kohusetundlikum võlgnik. Pangast, sellele kuuluvast liisingfirmast ja kindlustusseltsist sõltuv inimene mõtleb kolm korda, enne kui julgeb pangale maksmisega viivitades musta nimekirja sattuda.
    Pankade mõjuvõim Eestis kasvab. Varem ühiskonna vereringeks kutsutud pangast on saamas ühiskonna aju ehk siis kesknärvisüsteem, kes mitte ainult ei vahenda rahavooge, vaid suunab neid. Suunab mitte abstraktse ühiskonna, vaid konkreetse perekonna raha, ning seda senisest tunduvalt suuremal määral. Kolm aastat tagasi mõjutati Tallinnas Liivalaia tänavalt Eesti poliitikat, nüüd masside käitumist.
    Kui seni oli liisimine keskklassi mõnu, siis viimastel kuudel peibutatakse fännklubisse järjest madalama regulaarse sissetulekuga inimesi. Piisab vaid, kui sinu raha panka laekub.
    Võidavad justkui kõik ? panga aktsionärid ja kliendid, kaupmehed ja tarbijad.
    Tagantjärele maksmise levimise heaks küljeks on tarbimise mugavamaks ja kiiremaks muutumine. Samuti motiveerib see inimesi oma sissetulekuid legaliseerima. Vähemalt panga nõutud minimaalses mahus.
    Iseenesest pole ka tarbimise hoogustamises pankade poolt midagi halba. Vara on veel Eestis rääkida tarbimisbuumist, esialgu vahetatakse välja amortiseerunud kodutehnika.
    Samuti pole karta, et inimesed end lõhki laenavad. Esiteks pole 1996. aasta, kus eluasemelaen finantsvõimendusega börsile pandi, ja teiseks on inimene oma tulude kalkuleerimisel küllalt realistlik. Endale kohustust võttes arvestab ta päris täpselt oma võimalustega, mistõttu suuremahulist eraisikute pankrotilainet või pankade laenuprovisjonide kasvu oodata pole.
    Halb külg on aga kasvav sõltuvus pangast, kes nüüd näiteks tehingutasusid jõudsamalt kasvatada või oma paremat klientide andmebaasi kasutades efektiivset müügitööd teha saab.
    Paradoksaalne, kuid see, mis esialgu eelisena näib, elik ?asjalike? ostude suurenemine raiskamise arvelt, võib muunduda ka puuduseks. Seda siis, kui enda köögi ja elutoa järelmaksuga sisustanud perekond avastab, et polegi nagu millegi eest poodi või, mis veelgi tõenäolisem, pidutsema minna.
    Tõenäoliselt kahanevadki lähemal ajal mõnevõrra Eesti inimeste meelelahutusele kulutatud summad, mis statistikas on lakooniliselt rea ?vaba aeg? all. Vaevalt, et see baaripidajatele, kontsertide korraldajatele jt meelelahutusärimeestele väga meeldib.
    Samuti on tõenäoline, et mõningase löögi alla võivad sattuda inimeste investeeringud pensionifondidesse, elukindlustusseltsidesse. Kui ma tahan kohe paremini elada, siis pole mul mahti ja raha tuleviku peale mõelda. Kuna pole alust arvata, et seltsid ja fondid vaid jõukate kodanike rahast areneda suudavad, pärsib iga ostetud pesumasin nende äriedu pikemas perspektiivis.
    Tahame seda või mitte, kuid võlglaseks saamisega, ükskõik, kas laenu, järelmaksu, krediitkaardi või mille iganes abil, muutub meie sõltumatus müüdiks. Töökoha kaotusest saab katastroof, pikaajalisest haigusest samuti. Seega, rabeleme edasi. Peaasi, et raha panka laekub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.