Peaasi, et raha panka laekub

Skandinaavlastele kuuluvad Hansa- ja Ühispank on ära tabanud, et eraisik on kõige usaldatavam ja kohusetundlikum võlgnik. Pangast, sellele kuuluvast liisingfirmast ja kindlustusseltsist sõltuv inimene mõtleb kolm korda, enne kui julgeb pangale maksmisega viivitades musta nimekirja sattuda.

Pankade mõjuvõim Eestis kasvab. Varem ühiskonna vereringeks kutsutud pangast on saamas ühiskonna aju ehk siis kesknärvisüsteem, kes mitte ainult ei vahenda rahavooge, vaid suunab neid. Suunab mitte abstraktse ühiskonna, vaid konkreetse perekonna raha, ning seda senisest tunduvalt suuremal määral. Kolm aastat tagasi mõjutati Tallinnas Liivalaia tänavalt Eesti poliitikat, nüüd masside käitumist.

Kui seni oli liisimine keskklassi mõnu, siis viimastel kuudel peibutatakse fännklubisse järjest madalama regulaarse sissetulekuga inimesi. Piisab vaid, kui sinu raha panka laekub.

Võidavad justkui kõik ? panga aktsionärid ja kliendid, kaupmehed ja tarbijad.

Tagantjärele maksmise levimise heaks küljeks on tarbimise mugavamaks ja kiiremaks muutumine. Samuti motiveerib see inimesi oma sissetulekuid legaliseerima. Vähemalt panga nõutud minimaalses mahus.

Iseenesest pole ka tarbimise hoogustamises pankade poolt midagi halba. Vara on veel Eestis rääkida tarbimisbuumist, esialgu vahetatakse välja amortiseerunud kodutehnika.

Samuti pole karta, et inimesed end lõhki laenavad. Esiteks pole 1996. aasta, kus eluasemelaen finantsvõimendusega börsile pandi, ja teiseks on inimene oma tulude kalkuleerimisel küllalt realistlik. Endale kohustust võttes arvestab ta päris täpselt oma võimalustega, mistõttu suuremahulist eraisikute pankrotilainet või pankade laenuprovisjonide kasvu oodata pole.

Halb külg on aga kasvav sõltuvus pangast, kes nüüd näiteks tehingutasusid jõudsamalt kasvatada või oma paremat klientide andmebaasi kasutades efektiivset müügitööd teha saab.