Andres Reimer • 21. detsember 2000 kell 22:00

Viis tegijat mööduval aastal

Opositsioonipoliitikuna NRG-tehingu vastaste leeri kuulunud majandusminister Mihkel Pärnoja erastas möödunud suvel raudse käega Narva Elektrijaamad, mistõttu teda süüdistati Eestimaa mahamüümises.

Kompetentsus, asjatundlikkus ja põhimõttekindlus on jooned, mida Pärnojast kõneldes kõik rõhutavad. Ometi sattus ta Narva elektrijaamu müües turmtule alla. Pärnoja pidi majandusministriks saades jätkama juba varem alanud läbirääkimisi NRG Energyga.

?Olin siis ja olen nüüdki veel seisukohal, et sellele tehingule ei mindud 1996. aastal õiget teed pidi, kuid seda ei olnud 1999. aasta algul enam võimalik muuta,? selgitab Pärnoja toimunut. Õige tee olnuks rahvusvaheline konkurss, lisab ta.

Elektrijaamade müügiprotsess ning vastaste ja omade pidevad rünnakud ajakirjanduses on Pärnoja üsna välja kurnanud.

Ta on hakanud rohkem suitsetama ja pikad tööpäevad on tekitanud pideva soovi ennast välja magada. Pikemat puhkust pole aga niipea ette näha. Pärnojale meeldib lõõgastuda naabrimehe, endise rahvastikuministri Peeter Oleskiga koos saunas käies ning poliitika ja elu üle vaieldes.

Tarmo Noobi juhtimisel suurendas Tartu Õlletehas toodangu mahtu kuni kolm korda, hõivates A.Le Coqi kaubamärgiga 38 protsenti Eesti õlleturust, võrreldes paari aasta taguse 12 protsendiga. See on juba võrreldav Eesti õlleturu senise suveräänse valitseja, Saku Õlletehase turuosaga.

Noobi edu kadestajad püüavad pisendada tema rolli uuenenud tehase ülesehitamisel. Mis viga tehast välisraha toel arendada, leiavad ühed kadestajad. Teised jälle heidavad ette Noobi karmikäelist juhtimismeetodit, kus inimlikkusest jääb puudu. Kellelegi meenub, et ETK päevil hüüti Noopi tagaselja Teerulliks. Noop, kes hüüdnimest Teerull pole midagi kuulnud, tõdeb, et elu on tema juhtimismeetodeid palju muutnud. ?Kui varem olin rohkem enesekeskne ja üritasin asju ise otsustada, siis nüüd olen meeskonnasõbralikum ja aktsepteerin teiste arvamust,? räägib Noop. ?Minu roll pole enam ütleja, vaid protsesside käivitaja.?

Tarmo Noobi kursusevenna, Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimehe Priit Potissepa sõnul lõi Noobi juhianne välja juba ülikooliajal. ?Juhtimises on oluline saada seda, mida sa tahad,? räägib Potissepp. ?Ja Noop ei jätnud juba ülikooli ajal enne järele, kui oli oma eesmärgi ? näiteks maksimumhinde ? saanud.?

Mulluse Eesti edukaima ettevõtte Estonian Oil Service (E.O.S.) juht Arnout Lugtmeijer on võitja, sest äripartnerite sõnul meeldib talle Venemaaga äri ajada.

?Olen näinud palju neid krimpsus nägudega Venemaalt tulijaid,? räägib Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. ?Lugtmeijerile aga Venemaa meeldib ja sellepärast läheb temal ka äri ülesmäge.?

Suurimaks õnnestumiseks peab Lugtmeijer investeeringut võimsatesse mahutitesse ja pumpamisseadmetesse. ?Balti mere sadamates on kõik terminalid head, mistõttu läbilöömiseks pead ehitama midagi teistest paremat,? selgitab ta. ?Pead hankima suuremaid laevu, laadima teistest kiiremini ? kui töötad sama hästi kui teised, siis läbi ei löö.?

Suurima ohuna oma ärile näeb Lugtmeijer Eesti Raudtee erastamist, mis kõlab tema suust nagu üleskutse Kartaago hävitamiseks.

?Transiidibuum vaibub, kui erastamisesse miljardeid kroone investeerinud omanik hakkab tulu teenimise nimel tariife tõstma,? ütleb Lugtmeijer. ?Olen veendunud, et riik peab ettevõtlusega tegelemisest loobuma, kuid Eesti seadused ei kaitse transiidiärimehi raudteefirma monopoli eest.?

Jäämurdja või ämbrisseastuja ? nii kõvasti lahknevad kamraadide ja vingumeeste arvamused teede- ja sideministrist Toivo Jürgensonist, kes määrab algavaks sajandiks Eesti sidetariifid ning Eesti transiidiäri saatuse.

Hoogsalt lennutab Jürgenson ametist Tallinna Sadama peadirektori Enn Sarapi, kes toimetas sadamas nagu isiklikul aiamaal. Seejärel viskab Jürgenson ukse taha Sarapi elukaaslase Ruth Martini, teede- ja sideministeeriumi kantsleri.

Jürgenson vallandab paanika transiidiärimeeste ridades, teatades Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama erastamisest.

Tallinna Sadama erastamiseks ei jätku praegu poliitilist kapitali, tunnistab Jürgenson, kellele kuulub loosung ?Riik on halb peremees?.

Jürgenson on paras pähkel Eesti Telekomi omanikele. ?Eesti Telefon pole sõlminud ühtegi sidumislepingut avanevale sideturule sisenevate operaatorfirmadega,? teatab Jürgenson.

?Kui selgub, et sideametil pole jõudu, et sundida Eesti Telefoni turgu avama, viin asja riigikogusse.?

Teet Jagomägi juhitav AS Regio ja selle tütarfirma Mgine tulevad lähitulevikus välja uue juhtmeta interneti lahendusega, mida hakkab tulevikus kasutama 60 protsenti mobiiltelefonide omanikest.

Eesti infotehnoloogiaguruks kutsutav Linnar Viik toob avalikes esinemistes Regiot Eesti ettevõtetele eeskujuks, kuidas tulevikuärisse siseneda ja end müüa. ?Juhtmeta internet saab tulevikus suurema leviku kui praegune internet,? ütles Jagomägi Soome ajakirjale Tietoviikko. ?Keegi ei saa praegu öelda, et ta teaks, mis teenuseid tahavad tarbijad tulevikus internetist, sellepärast tuleb teenuseid välja mõelda turgudele, mida veel pole olemas.?

Tulevikuteenuste jaoks tarkvara tootmine sai võimalikuks tänu sellele, et võrreldes konkurentidega lähenes Jagomägi oma valdkonnale teise nurga alt. 1994. aastal hakkas ta tavaliste maakaartide valmistamise kõrval koostama geoinformaatika andmebaasi, millest arenes tänaseks välja rahvusvahelist edu tõotav projekt.

Regio ühines tänavu septembris Soome firmaga Done, mis koondab praegu umbes 30 väikest IT-firmat.

Hetkel kuum