Viis tegijat mööduval aastal

Elektrijaamade müügiprotsess ning vastaste ja omade pidevad rünnakud ajakirjanduses on Pärnoja üsna välja kurnanud.

Ta on hakanud rohkem suitsetama ja pikad tööpäevad on tekitanud pideva soovi ennast välja magada. Pikemat puhkust pole aga niipea ette näha. Pärnojale meeldib lõõgastuda naabrimehe, endise rahvastikuministri Peeter Oleskiga koos saunas käies ning poliitika ja elu üle vaieldes.

Tarmo Noobi juhtimisel suurendas Tartu Õlletehas toodangu mahtu kuni kolm korda, hõivates A.Le Coqi kaubamärgiga 38 protsenti Eesti õlleturust, võrreldes paari aasta taguse 12 protsendiga. See on juba võrreldav Eesti õlleturu senise suveräänse valitseja, Saku Õlletehase turuosaga.

Noobi edu kadestajad püüavad pisendada tema rolli uuenenud tehase ülesehitamisel. Mis viga tehast välisraha toel arendada, leiavad ühed kadestajad. Teised jälle heidavad ette Noobi karmikäelist juhtimismeetodit, kus inimlikkusest jääb puudu. Kellelegi meenub, et ETK päevil hüüti Noopi tagaselja Teerulliks. Noop, kes hüüdnimest Teerull pole midagi kuulnud, tõdeb, et elu on tema juhtimismeetodeid palju muutnud. ?Kui varem olin rohkem enesekeskne ja üritasin asju ise otsustada, siis nüüd olen meeskonnasõbralikum ja aktsepteerin teiste arvamust,? räägib Noop. ?Minu roll pole enam ütleja, vaid protsesside käivitaja.?

Tarmo Noobi kursusevenna, Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimehe Priit Potissepa sõnul lõi Noobi juhianne välja juba ülikooliajal. ?Juhtimises on oluline saada seda, mida sa tahad,? räägib Potissepp. ?Ja Noop ei jätnud juba ülikooli ajal enne järele, kui oli oma eesmärgi ? näiteks maksimumhinde ? saanud.?

Mulluse Eesti edukaima ettevõtte Estonian Oil Service (E.O.S.) juht Arnout Lugtmeijer on võitja, sest äripartnerite sõnul meeldib talle Venemaaga äri ajada.

?Olen näinud palju neid krimpsus nägudega Venemaalt tulijaid,? räägib Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. ?Lugtmeijerile aga Venemaa meeldib ja sellepärast läheb temal ka äri ülesmäge.?

Suurimaks õnnestumiseks peab Lugtmeijer investeeringut võimsatesse mahutitesse ja pumpamisseadmetesse. ?Balti mere sadamates on kõik terminalid head, mistõttu läbilöömiseks pead ehitama midagi teistest paremat,? selgitab ta. ?Pead hankima suuremaid laevu, laadima teistest kiiremini ? kui töötad sama hästi kui teised, siis läbi ei löö.?