Saeveskitel palgiga endiselt kitsas

?Hetkel elab ära, kuid optimismiks on veel varavõitu,? kommenteeris olukorda toormeturul Harjumaal Vaidas asuva saeveski ASi Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa. Tema sõnul on nad saanud siiski töötada täisvõimsusel ehk kahes vahetuses. ?Palgivaru on ees umbes nädala jagu,? täpsustas Palumaa.

Kuigi teistel suurematel saeveskitel on ees vaid 4?5 päeva varu, on nad kõik uuel aastal alustanud täisvõimsusel tööd. ?Et kahes vahetuses normaalselt töötada, peaks tegelikult ees olema kahe nädala varu,? tunnistas Pärnumaal asuva ASi Paikuse Saeveski tegevdirektor Tõnu Järv.

Järve sõnul ei saanud nad normaalset jõulupuhkustki pidada, sest tarnelepingud tuli maksku mis maksab täita. ?Täitsime lepingud, ütleme, tugeva kolme peale,? hindas Järv.

Suuremate saeveskite toormenappust aitab leevendada üha suurenev palgiimport Venemaalt ja Lätist. Eesti suurima saeveski, ASi Imavere Saeveski tegevdirektori Peedo Pihlaku andmeil ostsid nad detsembris Venemaalt viiendiku vajalikust palgikogusest. ?Importtoorme eest tuleb umbes kümme protsenti rohkem maksta,? lisas Pihlak. Palgitihumeetri keskmine hind Eesti siseturul on 700?800 krooni.

Indrek Palumaa sõnul on külmad ilmad Venemaal leevendanud palkide varumist. ?Varujad saavad palgid metsast kätte,? põhjendas Palumaa palgiimpordi pidevat suurenemist.

Võrumaal asuva ASi Toftan juhataja Tiit Kolgi andmeil jõuavad nendeni Venemaalt ja Lätist kahe nädala pärast suuremad palgisaadetised ehk veerand Toftani lühiajalisest vajadusest. ?Mõistan, et palki importida on tegelikult väga lühinägelik,? tunnistas Kolk. ?Samal ajal ju eksporditakse Eestist sama kogus palki välja.?

Toftani põhivarustaja, ASi Mets ja Puu Tartu osakonna kokkuostu meistri Elmar Posti sõnul ei saa nad palki metsast kätte, sest lühiajaline külm ei ole metsa- ja teeolusid piisavalt parandanud. Metsatöösturid ootavad vähemalt kümnekraadist külma, et talvised langid läbi külmuksid.

Kui tavaliselt on palgi tihumeetri hind kevaditi alla läinud, siis tänavu erilisi hinnakõikumisi ei prognoosita. ?Nõudlus ületab pakkumise,? põhjendas Tõnu Järv.

Ainuüksi kolm suuremat saetööstust, mis annavad ligi poole Eesti saetoodangust, kaotasid eelmisel aastal palgipõua tõttu kokku 100 miljonit krooni käiberaha.