Maksupettus metsaäris saab seadusandjalt löögi

Sel nädalal kiideti valitsuse istungil heaks keskkonnaminister Heiki Kranichi ja rahandusminister Siim Kallase esitatud käibemaksuseaduse muutmise seadus, millega soovitakse sulgeda metsaärikate käibemaksust möödahiilimise võimalused ja kindlustada lisaks paremale maksude laekumisele ka aus konkurents metsatööstussektoris.

1999. aastal muudeti samuti käibemaksuseadust, et sahkerdamist metsaga piirata. Kui tavaliselt tasub riigile käibemaksu kauba või teenuse müüja, siis metsamaterjali puhul muudeti kord vastupidiseks ? riigile maksab maksu metsa ostja. Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori, endise riigikogulase Olav Antoni sõnul oli selline muutus kasulik, sest metsa kokkuostjaid on vähem ja neid on lihtsam kontrollida. Antoni hinnangul on pärast seda muudatust vähenenud ka otseste metsavarguste hulk.

Paraku leidsid metsavahendajad seaduses uue augu. Nüüdse seadusemuudatuse eesmärk on muuta ka töödeldud metsa ehk saematerjali käibemaksukohustuslaseks riigi ees kauba ostja, mitte müüja.

Pettuse skeem toimib praegu nii, et esialgu vormistavad metsa müüja ja kokkuostja mahasaetud metsa saematerjaliks ning eksportimisel vormistatakse see ringi metsamaterjaliks. Niisugusel juhul on võimalik metsa vahendajal eksporditehingu puhul saada riigilt tagasi käibemaksu, mille esialgu vormistatud saematerjali ostutehingu puhul oleks pidanud tasuma metsa müüja.

?Paraku on aga paljud metsa müüjad kahtlased väikefirmad, kes ära kaovad ning käibemaks jääb ka nende poolt tasumata. Olen mitmel pool ringi käinud ning kuulnud, et külarahvas nimetab sellist tegevust ?käibeka? tegemiseks,? rääkis Olav Anton.

Ettepaneku kohaselt tänavu 1. aprillil jõustuva seadusemuudatuse seletuskirjas öeldakse, et nimetatud pettuse puhul on metsamaterjalist saematerjali ja sellest uuesti metsamaterjali tegemine väga lihtne: ?Kogu töötlemise protsessi võtteks on kirvesilmaga laadimise ajal palgile koputamine, mis palgist lahtilöönud kooretüki eemaldab.?

Olav Antoni sõnul on ebaaus äri kahjulik ausatele eksportijaile ja kohapealsetele puidutöötlejatele. ?Peamine kahju seisneb selles, et palgiturul eelistatakse teha musti tehinguid ning ausalt saadud toorme puudus tõstab selle hinna kõrgeks. Teiseks on ärimehed riigimaksude osas ebavõrdses seisus,? ütles Anton, kes esindab enda sõnul 60 ausat metsatööstusettevõtet.

Anton lisas, et sahkerdamiseks on kahtlemata muidki võimalusi kui auklik käibemaksuseadus, kuid selle täiendamine on samasugune abinõu, nagu otsivad lukutootjad lukumuukijate vastu.