Kodakondsus, elamis- ja tööload selgemaks!

Vagit Alekperov, president, on meie mees Vene kütusegigandis Lukoil, nii vähemalt näitab tema Eesti Vabariigi kodakondsus. Vaevalt et see seni teadmata fakt on Eestile kuidagi kahju põhjustanud. Kas ühest või teisest asjaolust, aga Lukoil pole näiteks bensiinihindade tõusu esipropageerija Eestis.

Äripäev toetab tõsistele välisinvestoritele ja spetsialistidele kodakondsuse, elamis- ning töölubade andmist minimaalse bürokraatiaga.

Kasvõi Vagit Alekperovi kurioossevõitu juhtum toob välja selle, et Eesti seadusandlus ses valdkonnas on ajast ja arust ega vasta mitmele tänapäevasele põhimõttele.

Esiteks, suurinvesteeringu teinud välisinvestori puhul ei tohiks kodakondsuse andmine ei rahvast ega ametivõime sõna otseses mõttes tummaks võtta. See peaks hoopiski rõõmustama, et rikast ja/või silmapaistvat isikut on Eesti mingilgi moel köitnud.

Suurriik USA annab lihtsustatud korras kodakondsuse isikule, kes on teinud vähemalt 500 000 dollari suuruse investeeringu USA majandusse, milleks võib olla isegi nn portfelliinvesteering valitsuse võlakirjadesse. Kas me ei peaks eeskuju võtma?

Kui palju on ikka tõsiseid suurinvestoreid, kelle plaanid on seotud Eestiga? Kümme, kakskümmend, sada? Kodakondsusega kaasnev valimisõigus väiksele sihtrühmale ei tohiks küll meie rahvuslikult meelestatud jõude ehmatada. Majanduslikult edukas sihtrühm on üldjuhul poliitiliselt edumeelne. Eesti saab lisainvesteeringuid pluss poliitilist toetust investori päritolumaalt.

Teiseks, selgete kriteeriumide kehtestamisel muutub kodakondsuse andmine tunduvalt läbipaistvamaks. Praegu võib valitsus otsustada eriteenete eest kodakondsuse andmise teoreetiliselt ja praktiliselt ükskõik kellele, täpne regulatsioon puudub. Enamikku eriteenete eest kodakodakondsuse saanuid Eesti avalikkus ei tunnegi. Mida on nad teinud, millega kasulikud olnud?

Vastulausena kummitab oht, et kodakondsuse saab sel juhul sisuliselt endale osta. Tõepoolest, kuid kodakondsusega kaasneb kohustus ka Eestile makse maksta.

Kolmas puudujääk on Eestile vajalike välisspetsialistide ?peedistamine? kodakondsus- ja migratsiooniametis elamis- ning tööloa hankimisel. On kehtestatud naeruväärselt väiksed kvoodid tervetele regioonidele. Regioonide piires ei tehta enam tihtipeale vahet, kes elamisluba taotleb ? vajalik spetsialist või nn paadipõgenik. Kuna Eesti ülikoolid ei saagi õpetada kõiki erialasid, siis on tööandjale ainus kiire lahendus välisspetsialisti palkamine. Euroopa Liidu tingimustes tuleb Eestil oma tööjõupoliitikat nii või teisiti revideerida.

Lennart Meri on korduvalt rõhutanud, et riik ei saa olla rikkam kui tema kodanikud. Samas on riik just seda rikkam, mida rikkamad on tema kodanikud.