Keskpank loodab riigikogule

?Finantsinspektsioon oleks kõige otstarbekam luua selliselt, et maksimaalselt kasutada ära olemasolevat järelevalvelist ressurssi ja infrastruktuuri,? ütles pangainspektsiooni juhataja Andres Trink. ?Eesti Panga arvates tagab sellise tulemuse kõige kindlamalt finantsinspektsiooni loomine avalik-õigusliku asutusena või Eesti Panga juures asuva asutusena,? lausus ta.

Täna riigikogus esimesele lugemisele tuleva finantsinspektsiooni seaduse eelnõu järgi on finantsinspektsioon rahandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Samas on tõdetud, et finantsjärelevalve tegemisel on 2002. aastast tööd alustav inspektsioon autonoomne ja sõltumatu.

?Finantsinspektsiooni juhatus on oma igapäevases tegevuses sõltumatu, kuid aruandekohustuslik finantsinspektsiooni nõukogu ees, mille liikmed kannavad ka selgepiirilist poliitilist vastutust,? lisas rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan seletuskirjas eelnõule.

Eesti Panga arvates tähendaks finantsinspektsiooni moodustamine valitsusasutuse vormis täiesti uue asutuse ülesehitamist nullpunktist, millega kaasnevad liialt suured riskid.

Seni tegelevad riikliku finantsjärelevalvega kindlustusinspektsioon ja väärtpaberiinspektsioon rahandusministeeriumi alluvuses ning pangainspektsioon keskpanga alluvuses.

Trink tõrjus ka võimalikke etteheiteid, et ühtne järelevalveasutus keskpanga alluvuses kujuneks panganduskeskseks.

Eelnõu kohaselt saab finantsinspektsioon õiguse nõuda Eesti Pangalt andmeid, mis on tööks vajalikud. Kuid asjaosaliste kinnitusel ei tähenda see keskpanga sõltumatuse kallale kippumist. ?See loob eelduse normaalse koostöö tekitamiseks kolmnurgas rahandusministeerium-keskpank-järelevalve,? rääkis Trink.

Autonoomsuse ja sõltumatuse tagamist silmas pidades on paika pandud, et finantsinspektsiooni rahastavad turuosalised ise. Seni on selline põhimõte kehtinud kindlustusinspektsiooni osas, väärtpaberiinspektsiooni eelarve tuli riigieelarvest ja pangainspektsiooni rahastas oma eelarvest Eesti Pank.