Lühisõnum levinuim mobiili lisateenus

Äripäev küsis ettevõtjatelt ja juhtidelt, milliseid mobiiltelefoni funktsioone nad kasutavad ning millist lisavõimalust nad mobiiltelefoni juures vajaksid. Kõige rohkem kasutamist leiavad lühisõnumite saatmine, andmesideühendus, äratus ja kalender. Samuti palusime kirjeldada, mida võiks kaasaegne mobiiltelefon veel suuta pakkuda.

Lisaks telefoniga rääkimisele kasutan mobiilil enamasti lühisõnumitega seotud teenuseid (e-kiri telefonile, faksi vastuvõtt, saldoteade, EMT info700 sõnumid jms). Lühisõnumeid saan ja saadan olenevalt olukorrast ja asukohast keskmiselt üks kuni kaks tükki päevas. Kui WAPi pidada andmesideks, siis olen ka kasutanud mobiili vahendusel dataühendust.

Minu eelmises telefonis oli kalender, mida kasutasin mitmeid kordi päevas. Kuid hetkel kasutan kalendrita telefoni, mis ilmselt aga saabki põhjuseks, et mõne aja pärast uuesti telefoni vahetama hakkan.

Taskutelefonilt ootan rohkem mälu, mis tähendab senisest mahukamat kalendrit, telefonimärkmikku ja aadressraamatut, paremat tekstisisestamise võimalust ja kokkuvõttes ka suuremat ekraani. Jaapanlaste Kyocera ja Rootsi Ericsson on teinud tublisid katsetusi selles suunas.

Põhiliselt kasutan ma taskutelefoni selle lisafunktsioone silmas pidades SMSide vahetamiseks. Samas saadan ja saan lühisõnumeid väga ebaregulaarselt. Mõni päev mitu SMSi, teine kord ei ühtegi. Kuid mul on olemas ka teenus e-kiri mobiilile, mida sisuliselt kasutavad küll teised inimesed minule sel viisil e-posti saates. Haruharva juhtub, et mängin mobiiliga mõnd seal sisalduvat mängu.

Andmesidet mobiilivõrgu vahendusel ei ole mul enda mobiili peal vaja läinud. Samas saadavad SL Õhtulehe ajakirjanikud materjale välismaalt arvutiga mobiili dataühenduse kaudu.

Peale äratuse ma muid funktsioone telefonil eriti ei kasuta. Lühisõnumeid saadan ja saan paar korda päevas. Andmesidet mobiilivõrgu vahendusel olen kasutanud pihuarvuti ja sülearvuti puhul. Kuigi minu telefon sisaldab kalendrit, läheb mul seda vaja keskmiselt vaid korra kuus. Eelnimetatud lisafunktsioone kasutan ka välismaal viibides.

Kõige rohkem tunnen mobiili juures puudust pihuarvuti funktsioonidest, Ericssoni uus R380s on siin hea näide tulevikutrendist.

Oma mobiiltelefonil kasutan põhiliselt telefoniraamatut, SMSide saatmist, kella ja sellega seoses äratust. Siiski ei ole ma suur lühisõnumite saatja, neid koguneb keskmiselt umbes üks kahe päeva peale. Kalendrit ma telefonil ei kasuta, sest ootan endiselt pihuarvuti ja telefoni hübriidi ning kannan seetõttu hetkel kaasas kahte eri seadet ? pihuarvutit Jornada ja mobiiltelefoni.

Mis puudutab ootusi tuleviku suhtes, siis vaatleks ma seda teemat natuke laiemalt. Ma ei tea, kas see (ei tahaks öelda tuleviku mobiiltelefon) on oma vormilt karp, tuutu, sulepea, kaelakee, sõrmus, käevõru, naha alla siirdatud kiip või hoopis midagi muud. Oma sisult võimaldab see aga teha kõike seda, mida praegu pakuvad mobiiltelefonid, arvutid, faksid, televisioon, raadio, internet, panga- ja muud kaardid. Pluss veel kõik see, mille peale me täna veel ei tule. Seda seadet saab kasutada igal pool, kasutamise vahendid (tänapäeva mõistes klaviatuur ja ekraan) kuvab seade õhku. Ka rääkimise ja kuulamise vahendid pole minu arvates tulevikus enam otseselt suu ja kõrvaga seotud.

Kodus, tööl, transpordivahendites jne on nn dokkerid, mis võimaldavad ligipääsu mugavamatele kasutajaliidestele (ruumilise kujutise tekitamine, tippkvaliteediga heli, seadme kasutamine püsti ja pikali, st igas asendis, selles juhtimine nii häälega kui pilguga ja mõttega. Ühtlasi saab selle abil igipääsu piiramatule mälule, andmebaasidele ja teadmistele. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks mobiiltelefon (pluss televiisor, arvuti, raadio, pangakaart jne) kui selline tulevikus välja surema.