• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 09.02.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toodangu omahinna tõus pidurdab eksporti

Ekspordiagentuur küsitles 356 eksportööri, kellest kolmandik nimetasid ekspordibarjäärina toodangu kõrget omahinda ning ligi pool tööjõu nappust. Rahapuudust takistusena nimetas vaid veidi üle poole eksportööridest, samas kui aasta varem nimetas käibevahendite nappust 60 küsitletud firmadest.
?Kui varem on Eesti toodang hästi konkurentsis olnud just madala hinna tõttu, siis nüüd on toodangu kõrgest omahinnast saamas terve riigi probleem,? ütles Eesti ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann.
Otepääl vineeri tootva ASi FSS Plywood tegevdirektori Kaido Kuke sõnul on nii toodagu omahinna tõus kui ka tööjõupuudus tõsiselt negatiivsed trendid Eesti ettevõtluskliimas. ?Kui samad arengud jätkuvad, on viie aasta pärast ka kohalikul toorainel põhinevad tootmised sunnitud Eestist odavamatesse paikadesse lahkuma,? ütles Kukk.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Meie müügituru hinnad on väga stabiilsed, kõikumine on protsent või paar, aasta algul aga tõusis elektri hind 24 protsenti, puit kallineb, tööjõud küsib ka aina rohkem palka,? rääkis Kukk. ?Müügihinda aga muuta ei saa, järelikult peame elama järjest kokkuhoidlikumalt.?
Selleks aasta käibeks plaanib alles kolm kuud tagasi tootmist alustanud Plywood 80?85 miljonit krooni, peaaegu kogu toodang läheb eksporti.
Viru Kalatööstuse peadirektor Agu Laanemets ütles, et surve omahinna tõusule tuleb ka euroinvesteeringute näol. ?Olen käinud mõnes Läti kalatehases, neil pole sellist europaanikat nagu meil ja seetõttu on neil meie ees teatav konkurentsieelis,? rääkis Laanemets. ?Samas, euroinvesteeringute abil saame endale ilmselt uusi turge juurde, nii et olukord pole minu arvates päris lootusetu.?
Mõlemad ettevõtjad tõid tõsise probleemina välja ka tööjõupuuduse. ?Meie selle aasta plaanides on tööjõuga seonduvate probleemide lahendamine küsimus number üks,? ütles Laanemets. ?Üritame välja mõelda palgasüsteemi, millega käristada tublide ja keskpäraste töötajate palga vahet suuremaks ning seeläbi paremaid veel paremini tööle motiveerida.?

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele