Toodangu omahinna tõus pidurdab eksporti

Ekspordiagentuur küsitles 356 eksportööri, kellest kolmandik nimetasid ekspordibarjäärina toodangu kõrget omahinda ning ligi pool tööjõu nappust. Rahapuudust takistusena nimetas vaid veidi üle poole eksportööridest, samas kui aasta varem nimetas käibevahendite nappust 60 küsitletud firmadest.

?Kui varem on Eesti toodang hästi konkurentsis olnud just madala hinna tõttu, siis nüüd on toodangu kõrgest omahinnast saamas terve riigi probleem,? ütles Eesti ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann.

Otepääl vineeri tootva ASi FSS Plywood tegevdirektori Kaido Kuke sõnul on nii toodagu omahinna tõus kui ka tööjõupuudus tõsiselt negatiivsed trendid Eesti ettevõtluskliimas. ?Kui samad arengud jätkuvad, on viie aasta pärast ka kohalikul toorainel põhinevad tootmised sunnitud Eestist odavamatesse paikadesse lahkuma,? ütles Kukk.

?Meie müügituru hinnad on väga stabiilsed, kõikumine on protsent või paar, aasta algul aga tõusis elektri hind 24 protsenti, puit kallineb, tööjõud küsib ka aina rohkem palka,? rääkis Kukk. ?Müügihinda aga muuta ei saa, järelikult peame elama järjest kokkuhoidlikumalt.?

Selleks aasta käibeks plaanib alles kolm kuud tagasi tootmist alustanud Plywood 80?85 miljonit krooni, peaaegu kogu toodang läheb eksporti.

Viru Kalatööstuse peadirektor Agu Laanemets ütles, et surve omahinna tõusule tuleb ka euroinvesteeringute näol. ?Olen käinud mõnes Läti kalatehases, neil pole sellist europaanikat nagu meil ja seetõttu on neil meie ees teatav konkurentsieelis,? rääkis Laanemets. ?Samas, euroinvesteeringute abil saame endale ilmselt uusi turge juurde, nii et olukord pole minu arvates päris lootusetu.?

Mõlemad ettevõtjad tõid tõsise probleemina välja ka tööjõupuuduse. ?Meie selle aasta plaanides on tööjõuga seonduvate probleemide lahendamine küsimus number üks,? ütles Laanemets. ?Üritame välja mõelda palgasüsteemi, millega käristada tublide ja keskpäraste töötajate palga vahet suuremaks ning seeläbi paremaid veel paremini tööle motiveerida.?