Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalleimad laokrundid laiuvad Laki tänava ja Peterburi tee naabruses
Maa hindades on märgata küllalt selgeid erinevusi tulenevalt asukohast ? kruntide ruutmeetri hindades on 3?4kordsed vahed. Rendihindades piirkondade asukoha erisused nii selgelt ei kajastu ? samaväärse kaasaegse pinna renditasud erinevad vaid kuni 1,5 korda.
Keskmiste, umbes ühe hektari suuruste lao- ja tootmiskruntide hinnad Tallinnas ja selle lähiümbruses jäävad vahemikku 70?200 kr/m². Samas on kohti, kus maa saab kätte 40?50 kr/m² ja piirkondi, kus maa hind võib ulatuda kuni 500 kr/m². Tõsi, viimasel juhul on üldjuhul tegemist osaliselt ärilise sihtotstarbega ja sellise asukoha kasutamist ainult tootmise või ladustamise eesmärgil tuleb pidada luksuseks. Sellised piirkonnad on näiteks Peterburi tee algus ja Kadaka-Laki piirkond.
Renditasemed kaasaegsetel lao- ja tootmispindadel on valdavalt vahemikus 50?80 kr/m² kuus. See viitaks justkui asjaolule, et sarnastesse pindadesse oleks mõtet investeerida vaid odavamas asukohas. Kuid nii see sageli ei ole ? odavamas asukohas puudub nõudlus.
Suur osa tootmis- ja laopindadest ehitatakse omakasutuseks. Sageli paistab läbi soov turul head positsiooni hõivata, mistõttu ollakse valmis leppima ka pikema tasuvusajaga.
Asukoha puhul on määravad märksõnad ?arenev logistika? ja ?Eesti on väike? ? vahemaad on lühikesed ja kiiresti läbitavad. Seetõttu on tendents ladustamise osa vähenemisele.
Ka Tallinn on väike ja ladustamise seisukohast olulised strateegilised objektid paiknevad üksteisele suhteliselt lähedal. Olulisem kui vahemaa kilomeetrites on vahemaa minutites ehk liiklusvoogude ladusus. Seega on oluline positiivne tegur paiknemine suurte transiitteede läheduses, mis võimaldavad hea ligipääsu ringteele, kesklinna, sadamasse, lennujaama ja raudteele. Lisaväärtust tootmise ja müügieesmärgil võib omada suurte elamupiirkondade lähedus ehk tööjõud või klientuuri olemasolu. Ettevõtte tegevusest tulenevalt erinevad juurdepääsuvajadused ühele või teisele objektidele.
Näiteks Venemaale kaupa tarniva ettevõtte põhitingimus asukohale võib olla raudteeharu olemasolu, seetõttu võiks optimaalsemaks asukohaks olla Maardu. Samas ? toidukaupade hulgikaubandusega tegeleva ettevõtte puhul on olulisem kiired kaubavood nii tootja kui tarbijaga. Logistika seisukohast kahaneva tähtsusega piirkond on näiteks Tihniku ja Tabasalu piirkonnad, mis uute laopindade ehituse seisukohast ei ole perspektiivsed.
Autor: Veronika Ilsjan