Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis tänase otsusega rahuldamata Tallinna halduskohtu taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks haldusõigusrikkumiste seadustiku säte, mis käsitleb parkimiskorra rikkumise eest trahvinõude koostamist.
Riigikohus märgib, et parkimiskorra rikkumine on sageli esinev õiguserikkumine, mis tekitab tõsiseid probleeme. Õiguserikkumise iseloom teeb raskeks ka parkimiskorra rikkuja väljaselgitamise.
Üldjuhul on tõendamiskohustus õiguserikkumist väitval asutusel või ametiisikul. Parkimiskorra rikkumise asjades sedastatakse õiguserikkuja sõiduki registrinumbri järgi ja kui sõiduki parkinud isikut kindlaks ei tehta, eeldatakse, et rikkumise pani toime isik, kelle nimele on sõiduk registreeritud, selgitas Riigikohtu pressiesindaja Aivar Jarne.
Kohtukolleegium peab sellist kõrvalekaldumist tõendamiskohustuse põhimõttest õigustatuks õiguserikkumise iseloomu ja rikkumiste suure hulga tõttu. Trahvinõude menetluse puhul puudub isikul harilikult võimalus enne karistusotsuse tegemist anda selgitusi ja esitada vastuväiteid. 'Seega on isiku õigus asja õiglasele arutamisele piiratud, kuid sellise piirangu kaalub üles vajadus parkimiskorra rikkumisi ökonoomsemalt ja efektiivsemalt menetleda,' selgitab kolleegium.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikohus märgib ka, et kõigi haldusõigusrikkumiste puhul ei saa menetluskord olla ühesugune. Parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras. 'Arvestades rikkumise omapära ja massilisust on selline lihtsustatud menetlus mõistlik ja proportsionaalne'.
Riigikohus peab vajalikuks rõhutada, et Euroopa inimõiguste konventsiooniga ei ole iseenesest vastuolus, kui vähetähtsat haldusõiguserikkumist menetleb ja süüdlast karistab ametiisik. Seejuures aga on oluline, et karistatud isikul on võimalus vaidlustada tema kohta tehtud otsused kohtus.